Üliõpilasselts Liivika: erinevus redaktsioonide vahel

▲Sõrmusel kujutatud vapilõvi sümboliseerib mehisust, L-täht Liivikat, tammelehed isamaa-armastust ning kuldne laine viitab ÜS Liivika eelkäija Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi "Laene" nimele. Seltsi sõrmuse kandmise õigus on kaasvõitleja staatusesse jõudnud liiviklasel. Seltsi sõrmuse kandmine on soovituslik kuid vabatahtlik.

▲Sarnaselt enamusele seltsidele on Liivika üliõpilasorganisatsioon, kellel ei ole värve. ÜS Liivika müts on ilma eritunnusteta üldlevinud üliõpilasmüts valge põhja ning tumesinise servaga. Mütsi põhi on peenvillasest riidest, ning mütsi serv sametist, mütsi nokk on mustast nahast. Mütsi kantakse Seltsi üritustel: aastapäeval, liiviklase surma puhul tema ärasaatmisel ja Seltsi esindamistel väljaspool konventi ehk Seltsi Kodu. Sellisteks sündmusteks on vabariigi aastapäev 24.02, volbrirongkäik 30.04, Tartu Ülikooli aastapäev 01.12, ülikooli rektori või muu Seltsile tähtsa isiku matused. Muudel juhtudel kantakse Seltsi mütsi vastavalt liiviklase enda äranägemisele.

▲Liivika lipp on kahepoolne, ühelt poolt sinise ja teiselt poolt halli taustaga. Sinisel taustal on lipukiri, selle all kuldne tammelehega L-täht, mille all on seltsi asutamisaasta 1909. Hallil küljel on kiri Üliõpilasselts, mis kaardub leopardi kohale, selle all kiri Liivika, kuldse laine kohal. Lipu servad on kolmest küljest palistatud hõbedaste narmastega.