Ernst Jaakson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Ernst Jaakson''' ([[11. august]] [[1905]] [[Riia]] – [[4. september]] [[1998]] [[New York]]) oli Eesti [[diplomaat]], peakonsul saadiku ülesandeis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Eesti okupatsiooni ajal ja [[1990. aastad|1990. aastate]] algul sealsamas esimene Eesti täievoliline suursaadik.
Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates [[1919]]. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas jooksupoisina ning tõusis hiljem sekretäri ametisse. [[1927]]–[[1928]] teenis ta aega Eesti sõjaväes ning naases seejärel diplomaaditööle. [[1929]] saadeti ta tööle USA-sse ning
[[1965]]. aastal, kui peakonsul [[Johannes Kaiv]] suri, sai Jaaksonist tema mantlipärija ning seega ka olulisim vaba Eesti esindaja läänes. Tema osalusel suudeti algatada mitmeid olulisi Välis-Eesti projekte, sealhulgas ka ESTO-päevad, mis toimusid esmakordselt [[1972]]. aastal [[Toronto]]s. Jaaksonist kujunes Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbolkuju. Ta tegeles
Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, kohtus Jaakson mitmete toonaste Eesti juhtidega ning ehkki ta Eesti Vabariigi legaalse esindajana ei saanud okupatsiooniinstitutsioonide esindajajatega ametlikult koostööd teha, tegutses ta edukalt koos toonase välisministri [[Lennart Meri]]ga Eesti iseseisvuse võimalikult kiire taastamise nimel. Samuti kohtus Jaakson [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]] ning leidis temagagi ühise keele.
[[1991]]. aasta lõpus, kui Eesti Vabariik oli ametlikult taastatud, nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks [[ÜRO]] juures. Peagi sai tast ka USA
[[1995]] ilmus Ernst Jaaksoni mälestusteraamat "Eestile", kus ta annab ülevaate oma elukäigust, peale selle aga avab ka Eesti huvide kaitsmise tagamaid ning avaldab mitmeid huvitavaid tolleaegseid dokumente. Teose teine trükk ilmus [[2001]]. aastal.
| |||