Läänemere kilu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Välislingid: +A. Dänhardt, A. Temming, Effects of haul duration on the physical condition of sprat larvae |
Resümee puudub |
||
15. rida:
[[Pilt:Sprattus sprattus.jpg|thumb|[[Euroopa kilu]], mis on väga sarnane läänemere kilule]]
'''Läänemere kilu''', '''balti kilu''' ehk '''kilu''' (''Sprattus sprattus balticus'' või ''Clupea sprattus balticus'') on väike, saleda kehakujuga [[Sinakasroheline|sinakasrohelise]] seljaga hõbedane kala, [[euroopa kilu]] (''Sprattus sprattus'') [[alamliik]].
'''Kilu ja kulinaaria'''
Kilu soolamine
Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse ehk klaaspurkidesse kõhud ülesse poole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsi segusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema mitte soolduma.
Kilude soolamise retsept aastast 1927
40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.
Kõik eelpool nimetatud vürtsid, peale loorberilehtede peab peeneks jahvatama.
== Vaata ka ==
* [[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
* [[Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927]]
== Välislingid ==
| |||