Redaktsioon: 23. märts 2006, kell 12:13 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 299 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2006, kell 13:31 redigeeri eemalda Kamma (arutelu \| kaastöö) 2754 muudatust Eksplitseerimine Uuem muudatus →
1. rida: '''Filosoofia traditsioonilisteks valdkondadeks''' peetakse [[ontoloogia]]t ehk [[metafüüsika]]t, [[epistemoloogia]]t ehk gnoseoloogiat ja [[aksioloogia]]t. Lisaks sellele osutatakse tihti [[loogika]]le kui eraldiseisvale distsipliinile, mida aga kõik nimetatud valdkonnad vajavad. Samas ei kuulu loogika ise otseselt ühegi valdkonna alla. Varasemalt on filosoofia valdkondade alla kuuluvaks peetud ka [[teoloogia]]t. Valdkondasid võib jagada peenemalt, eristades ka sellised aksioloogia harud nagu [[eetika]], [[esteetika]], ontoloogia alt metafüüsika ja [[füüsika]] jne, kuid sellise jaotamise tulemusel saadud [[distsipliin]]e võiks pigem nimetada [[filosoofia haru]]deks, kuna jaotamise aluseks on [[faktilisus\|faktilised]] erinevused ja [[konventsioon]] mitte filosoofiline [[printsiip]]. ==Ajalugu== 11. rida: Saksa filosoof [[Immanuel Kant]] jagab filosoofia valdkonnad kolmeks. Esimene valdkond tegeleb küsimusega, mida ma võin teada (epistemoloogia, loogika), teine valdkond küsimusega, mida ma pean tegema (eetika, [[moraalifilosoofia]]), kolmas valdkond küsimusega, millele ma võin loota (metafüüsika, ontoloogia, teoloogia). Kolm küsimust võtab Kant kokku küsimusega, mis on inimene. Sellele küsimusele vastamisega tegelevad [[filosoofiline antropoloogia]], [[kultuurifilosoofia]], [[ajaloofilosoofia]] ja esteetika. ~~Tänapäeval~~Tänapäevane ~~tavaks~~jaotus ~~olev jaotus~~valdkondadeks lähtub suuresti [[uuskantiaanlus\|uuskantiaanlikust]] positsioonist, mille raames tegeldi [[humanitaarteadused\|humanitaarteaduste]] ja [[reaalteadused\|reaalteaduste]] põhjendamisega, kusjuures reaalteaduste jaoks sai määratleda ühtsed lähtealused või printsiibid ja meetodi, mis oli sisuliselt epistemoloogia ülesanne ja ka Kantist lähtuvalt filosoofia põhiülesanne. Humanitaarteadused polnud aga Kanti eeldustelt lähtuvalt teadustena võimalikud, mistõttu tuli olemasolevate humanitaarteaduste printsiibid ja meetod määrata teistsuguselt, läbi [[väärtus]]te, mida uuribki aksioloogia. Ontoloogia ehk metafüüsika jääb kolmandana nende kõrvale eelkõige traditsioonilise valdkonnaga, mis on olnud filosoofia ajaloo vältel keskne, kuid mille rolli tänapäeval on üle võtnud [[loodusteadus]]ed. Ontoloogia, epistemoloogia ja aksioloogia esitamine filosoofia valdkondadena on [[eesti]] kultuuriruumis tavaks osalt ka [[marksism\|marksistliku]] filosoofia pärandina.

Filosoofia valdkonnad: erinevus redaktsioonide vahel