|
|<center>[[Alumiiniumsulfaadi]]<br />keemiline valem<br/> </center>
|}
'''Keemiline valem''' on [[keemiline element|keemiliste elementide]] sümbolitest koosnev avaldis [[keemiline aine|keemilise ühendiaine]] [[kvalitatiivne koostis|kvalitatiivse]] ja [[kvantitatiivne koostis|kvantitatiivse koostise]] märkimiseks. Keemilisi valemeid kasutatakse ainete tähistamiseks ja keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks [[reaktsioonivõrrand]]ite abil.
[[Molekul]]i [[atomaarne koostis|atomaarse koostise]], see tähendab [[aatom]]ite liigi ja arvu näitamiseks kasutatakse [[empiiriline valem|empiirilist valemit]] ja '''molekulivalemit'''[[molekulivalem]]it (ehk molekulvalemit ja molekulaarvalemit). Näiteks [[metaan]]i, mille molekul koosneb 1 [[süsinik]]u ja 4 [[vesinik]]u aatomist, valem on CH<sub>4</sub>. [[Kaltsiumkloriid]]i valem on CaCl<sub>2</sub>. Nende ainete empiirilised ja molekulivalemid on kokkulangevad. Empiiriline valem saadakse aine [[elementanalüüs]]elementanalüüsii andmete põhjal ja see näitab erinevat liiki aatomite suhtelist sisaldust aines, see tähendab elementide suhet aines. Seevastu molekulivalem annab juba igale elemendile vastavate aatomite tegeliku arvu ühes molekulis. Nagu näha alljärgnevast tabelist, on empiirilised ja molekulivalemid erinevad näiteks [[benseen]]i ja [[glükoos]]i korral. Kuid molekulivalemid [[isomeerid]]e korral on kokkulangevad, näiteks 1- ja [[2-buteen]]il C<sub>4</sub>H<sub>8</sub> ning [[etanool]]il ja [[dimetüüleeter|dimetüüleetril]] C<sub>2</sub>H<sub>6</sub>O.
[[File:Isobutane-numbered-2D.png|thumb|right|100px|[[Isobutaan]]i struktuurivalem]]
[[IoonidIoon]]ei korral[[elektrilaeng]] tähistatakse tema laeng ülaindeksiga[[ülaindeks]]iga, näiteks Na<sup>+</sup> või Cu<sup>2+</sup> või sulfaatioon SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>.
KunaEt aine molekul on ruumiline dünaamiline süsteem, on peale aatomite liigi ja arvu molekuli omadusi määravateks faktoriteks veel aatomite omavaheline seostatus ([[keemiline side|sidemed]]) ja aatomite paigutus üksteise suhtes. Nende aspektide näitamiseks kasutatakse '''struktuurivalemeid'''[[struktuurivalem]]eid, kus aatomitevahelisi keemilisi sidemeid tähistavad kriipsud. Struktuurivalem näitab [[molekul]]i moodustavate [[aatom]]ite vastastikust asetust, aatomitevaheliste [[keemiline side|keemiliste sidemete]] iseloomu ja ka aatomite laenguidelektrilaenguid.
[[Orgaanilised ühendid|Orgaaniliste ühendite]] struktuurivalemeid kirjutatakse enamasti ratsionaalsel kujul: kondenseeritud struktuuridena (näiteks [[etanool]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH või [[dimetüüleeter]] CH<sub>3</sub>OCH<sub>3</sub> või ''n''-[[pentaan]] CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>CH<sub>3</sub>
või [[isopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CHCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> või [[neopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>C) või skelettstruktuuridena[[skelettstruktuur]]idena (nagu näidatud järgneval joonisel). Skelettstruktuuride korral on [[süsinik]]u aatomiga seotud [[vesinik]]u aatomid juurdemõeldavad arvestades, et süsinik on neljavalentnenelja[[valents|valentne]]. Näiteks [[pentaan]]i isomeeride skelettstruktuurid:
{| align="center" class="wikitable"
[[Orgaaniline keemia|Orgaanilises keemias]] kasutatakse mitmesuguseid modifitseeritud struktuurivalemeid, näitamaks ühendi[[keemiline ühend|ühend]]i spetsiifikat teatud kontekstis. Ainete [[homoloogiline rida|homoloogiliste ridade]] ja [[polümeerid]]e valemites näidatakse sulgudes korduva lüli koostis ja lülide arv alaindeksina[[alaindeks]]ina. Näiteks CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> tähistab normaalsete [[alkaanid]]e homoloogilist rida (kus n = 1,2,3…n3, …) või [[polüetüleen]]i (kus n > 1000).
[[File:Milchsäure Enantiomerenpaar.svg|thumb|right|[[S-piimhape|S-piimhappe]] (vasakul) ja [[R-piimhape|R-piimhappe]] (paremal) molekulid ei ole ühitatavad, need on üksteise suhtes [[peegelisomeerid]].]]
Ruumiliste isomeeride ([[enantiomeerid]]e ehk peegelisomeeride) struktuurivalemites näidatakse tasapinna suhtes ette ([[kolmnurkne side]]) ja taha (katkestustega side) paigutuvad aatomid (vaata kõrvalolevkõrvalolevat joonisjoonist).
==Vaata ka==
| 