Magnetoptiline ketas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.1) (robot lisas: en, ru, simple, zh |
|||
10. rida:
Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlikust metallist ketas. Nii lugemise kui kirjutamise protsessi ajal ei ole kunagi kettal füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisprotsessi ajal laseri võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on üles sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev [[elektromagnet]], millega muudetakse ketta polarisatsiooni.
Iga kirjutamise tsükkel on kaks korda sama pikk, kui lugemise tsükkel, kuna
Magnet-optilised kirjutajad kontrollivad peale kirjutamise protsessi andmeid kettal, et vea puhul sellest kohe operatsiooni süsteemile teada anda. See tähendab, et kirjutamise protsess on koguni kolm korda aeglasem, kui lugemisel, kuid andmed nendel ketastel on äärmiselt usaldusväärsed.
16. rida:
Magnet-optiliste ketaste tehnoloogia hakkas hoogsalt arenema 1997.aasta sügisel, kui välja tuli Plasmon´s DW260 ketas. Selles oli kasutusel ''Light Intensity Modulated Direct OverWrite'' tehnoloogia. Tänu sellele oli ketta jõudlus märgatavalt suurem eelnevatest ketastest.
130 mm kettaid oli saada mahtudega 650MB kuni 9,2GB, kuigi see maht oli jagatud ketta kahele küljele ehk näiteks 2,6GB-se ketta puhul oli mõlema poole vormindatud suurus 1,2GB. 130 mm kettad kasutasid alati [[SCSI]] liidest. 90 mm kettad oli ühepoolsed ning neil puudus võimalus ümber pööramiseks. 90 mm kettaid oli saada SCSI, [[Paralleel-ATA|IDE (PATA)]] ja [[USB]] formaadina. Maht varieerus 128MB kuni 2,3GB-ni.
==Tootjad==
| |||