Amazonas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
| pildi_link = Amazonase suue
| jõe_lähe = [[Nevada Mismi]]
| suue = [[Atlandi ookean]]
| valgla_maad = [[Peruu]], [[
| pikkus = 6400 km (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km)
| valgla_pindala = 7,18 miljonit km²
17. rida:
'''Amazonas''' on [[jõgi]] [[Lõuna-Ameerika]]s, maailma veerohkeim ja suurima [[valgla]]ga jõgi.
Amazonase pikkus
Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Tema [[vooluhulk]] on keskmiselt 209
Minevikus peeti maailma pikimaks jõeks [[Niilus]]t. [[2000. aastad|2000
Korduvate uuringute tulemusena on Amazonase valglasse kuuluva jõesuudmest kõige kaugemal asuva allikana kindlaks määratud Peruu [[Andid]]es olevalt 5597 m kõrguselt [[Nevada Mismi]] mäelt algav liustikuoja. See koht asub Lõuna-Peruus [[Titicaca]] järvest pisut lääne ja [[Arequipa]] linnast põhja pool. Sellest kohast algab [[Apurímaci jõgi]].
Amazonas algab kahe lähtejõena ([[Marañón]] ja [[Ucayali]]) Peruu Andidest, voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud [[Amasoonia]] ja suubub Atlandi ookeani. Ta on mudane, sügav ja suudmes keskmiselt kuni 10, vihmaperioodil kuni 50 km lai. Viiesajast lisajõest on suurimad [[Purus]], [[Madeira jõgi|Madeira]], [[Tapajós]] ja [[Xingu]] (paremalt), [[Napo]], [[Japurá]] ja [[Rio Negro]] (vasakult). 17 lisajõge on pikemad kui 1000 km. Allpool Xingu suuet Amazonas hargneb. Suudmeharude vahel on madal [[Marajó]] saar, millest
Amazonase jõgikonnas on eriline jõgi [[Casiquiare]]. See tekib [[Orinoco]] haruna, kuid voolab Rio Negrosse ja selle kaudu Amazonasesse. Seevastu Orinoco ei kuulu Amazonase jõgikonda. Niimoodi voolab vett ühest jõgikonnast teise ja Casiquiare on sellelaadsetest jõgedest maailma suurim.
35. rida:
Amazonas ei moodusta kaugele merre tungivat [[delta]]t nagu näiteks [[Mississippi]] või [[Mekong]], sest tugevad [[looded]] kannavad kõik suudmesse kantud [[sete|setted]] avamerele. Amazonase ulatuslik delta jääb sisemaale.
Vihmaperioodil tõuseb Amazonase tase rohkem kui 9 meetri võrra ja ujutab üle alasid, mis on tavaliselt kaetud [[mets]]aga. Kui kuivaperioodil on Amasoonias vee all 110
Kõikjal Amasoonias ei ole kuiva- ja vihmaperioodi. Osa sellest jääb [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalsesse kliimasse]], kus sajab aasta ringi. Mõnel pool pole aastate viisi [[vihm]]ata päeva olnud.
[[Pilt:Amasonase hudrograaf.png|thumb|Amazonase [[hüdrograaf]] Óbidoses]]
Laiemates kohtades on Amazonas 120–130 km lai, Óbidose kitsuses voolab jõgi kaljupõhjal ning on pisut üle 2 kilomeetri lai ja 60 meetrit sügav
Koos lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku. Peajõgi on laevatatav 4300 km, ookeanilaevadele Manauseni (1690 km), kuni 5,5 m [[süvis]]ega laevadele 3600 km, kuni [[Iquitos]]ini Peruus. Tähtsaimad sadamad on Iquitos, Óbidos, [[Santarém]] ja [[Belém]].
Amazonase jõestik on kalarohke
Amazonase jõel saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist: pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt {{kas|orgaanilist vett}} ja punane {{kas|saastunud vett}}. Amazonases on soovitatav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Kohas, kus Rio Negro suubub Amazonasesse, voolavad eri värvi veed umbes 6 km ulatuses kõrvuti, enne kui segunevad.
Üle Amazonase ei lähe ühtegi
== Viited ==
| |||