Erinevus lehekülje "Raivo Vare (kunstnik)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Raivo Vare on üksikute töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961.a. oli eksponeeritud 70 maali.
 
Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - Kuremaal, Luual, Adaveres, Vändras, Kambjas jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja-teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas", "Hundid Kalevipoja hobust murdmas", "Kättemaks huntidele" ja "Sõit Sädemete saarele". Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgi.
 
1958. aastal abiellus Raivo Vare liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle.
Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgi.
 
Eesti Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustustel Vana-Kuustes 1984. aasta novembris korraldas Ülle Vare oma isa esimese mälestusnäituse. Kuuste 8-klassilise Kooli ruumides oli välja pandud 30 Raivo Vare õlimaali.
 
Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") on ilmunud albumis "Eesti kaunis loodus".
 
=Viited=
1. Neumann H (2000). Nimekaid kambjalasi
48

muudatust