Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Puuslik (arutelu | kaastöö)
8. rida:
[[28. juuni]] ja [[10. juuli]] [[1941]] vahel <ref>ERAf 1, n 4, s 71, lk 121-124; protokollil pole numbrit</ref> võttis [[EK(b)P KK]] määrused [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu|NSV Liidu RKN]] ja [[ÜK(b)P KK]] direktiivide täimiseks:
 
*1)# Massilise poliitilise agitatsiooni valdkonnas (brošüürid, lendlehed, loosungid, vaenlase raadiosaadete jälgimine ning vastupropaganda tegemine jne.
*2)# Korraldused tsiviilelanikele (ööpäevane valve ettevõtetes, raudteede ja maanteede sildadel, gaasi- ja pommivarjendite, medpunktide jms organiseerimine jne.
*3)# Abinõudest, mis tuleb võtta kasutusele Punaarmee väeosade lahkumise korral (materiaalsete väärtuste väljavedu ja kvalifitseeritud tööliste, insener-tehnilise personali, naiste ja laste evakueerimine, nimekirja koostamine hävitamisele määratud vabrikutest, elektrijaamadest, sildadest, raudteejaamadest jne, partisanivõitluse organiseerimine tagalas.
 
[[23. juuli]] [[1941]]. Eesti NSV vabariikliku kaitsekomitee laiendatud koosseisu istungil, kus osalesid [[Vladimir Botškarjov]], [[Nikolai Karotamm]], [[Karl Säre]], [[Boris Kumm]] ja [[Johannes Lauristin]], [[Oskar Cher]], Pauk, [[Vladimir Tributs]] ja [[Herman Arbon]] võeti vastu määrus:
*1)# Saksa väeosade tagalas tegutsevat partisaniliikumist juhtiva vabariikliku staabi asutamisest.
* 2)# Partei põrandaaluste juhtorganite organiseerimisest vaenlase vallutatud maakondades.
* 3)# Põrandaaluse parteikeskuse asutamisest Punaarmee väeosade väljatõmbumise puhuks ENSVst<ref>ERAf 1, n 4, s 71, lk 126-127; protokollil pole numbrit</ref>.
 
=== Nõukogude partisaniliikumine ===