Vikipeedia

Rapla–Virtsu raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
27. rida:
Raudtee oli kasutusel [[1. detsember|1. detsembrist]] 1931 kuni [[26. mai]]ni [[1968]].<ref name="hansaco">{{Netiviide |URL=http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=27&tlink=0 |Pealkiri=Eesti kitsarööpmelised raudteed: Rapla–Virtsu}}</ref>
 
Uue raudtee teenindamiseks[[krediit|krediidi]] arvelt valmistati [[Franz Krulli masinatehas]]es 10 [[auruvedur]]it. 283 vagunit (neist 258 olid kaubavagunid) valmistasid aga [[Riigi Raudteede peatehas]] Tallinnas, [[Mõisaküla raudteetehas]] ja [[Valga]] töökojad.<ref name="ER140">[[Küllo Arjakas]]. "Eesti raudtee 140", Tallinn: [[Tallinna raamatutrükikoda]], 2010. ISBN 978-9949-21-397-9. </ref>
 
Uute vedurite tellimisega Rapla–Virtsu raudteele sai tõuke Eesti veduriehitus, kokku valmistati 1931–1940. aastatel 16 auruvedurit. Kuna auruvedurite kiirused polnud [[buss]]idega võrreldes kuigi kiired ning mõned peatused võisid kesta kuni 20 minutit, siis võeti Rapla-Virtsu raudteel reisirongiliikluse konkurentsivõime parandamiseks 1938. aastal kasutusele [[Tallinna Sadamatehas]]es valmistatud [[diiselelektriajam]]iga [[mootorvagun]]id, milles oli 40 kohta reisijatele. Mootorvagunile võis järele haakida ka ühe reisivaguni, milles oli 44 istekohta. Mootorvagunid olid kahe vaguni ja auruveduriga reisirongist oluliselt kiiremad ja ka ligi kaks korda ökonoomsemad. Reisirongi kulud ühe kilomeetri läbimiseks olid 1930. aastatel 65–77 senti, diiselmootorvagunil vaid 31 senti. Mootorvagun sõitis Tallinna-Sadama jaamast Märjamaale keskmiselt üks tund ja 50 minutit, mis oli ligi 50 minutit lühem aeg kui reisirongil.<ref name="postimees1">{{netiviide | URL = http://www.postimees.ee/240508/esileht/siseuudised/332767.php| Pealkiri = "Virtsut Raplaga ühendanud raudtee peab homme kurba juubelit".| Väljaanne = Postimees| Kasutatud = 25.01.2011| Keel = }}</ref>
 
Raudtee üldine aastane veoste maht oli 1961. aasta andmete järgi 70 000 tonni. Sellest kogusest moodustas pealelaadimine 15 000 tonni (peamiselt ehitusmaterjalid, põllumajandussaadused jm). Mahalaaditavate kaupade kogumass oli 55 000 tonni, mille hulgast moodustasid [[nafta]]saadused 10 000 t, ehitusmaterjalid 15 000 t, [[väetis]]ed 4500 t, [[teravili]] 3000 t jm.<ref name="1931-1968"/> Kaubavedu käis peamiselt järgnevalt. [[Kopli kaubajaam]]as laaditi kaup laiarööpmelisestest vagunitest veoautode peale, millega see veeti [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väikse jaama]], kus toimus laadimine Virtsu sunduva kaubarongi peale. Sarnaselt toimus laadimine Pärnus või suuremates tehases. Kõik laadimistööd toimusid enamasti käsitsi.<ref name="saartehääl">{{netiviide | URL = http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=7622&sec=13| Pealkiri = "Raudtee nostalgia: Veel kord Virtsu raudteest ja sellega seotud tunnetest".| Väljaanne = Saarte Hääl| Kasutatud = 25.01.2011| Keel = }}</ref>
 
1935–1936 müüdi raudteeliini piletikassadest aastas keskmiselt 42 000 sõidupiletit. "Virtsu ekpressekspress" sõitis Virtsust Tallinna natuke üle kolme tunni ning oli põhiliseks transpordivahendiks saarlastele, kes hakkasid [[Rohuküla sadam]]a asemel [[Virtsu sadam]]at kasutama. Varasemalt sõideti laevaliinil [[Roomassaare sadam|Roomassaare]]-Rohuküla või [[Kuivastu sadam|Kuivastu]]-Rohuküla. 1939. aasta suvel oli Tallinn-Virtsu kiirrongi keskmine kiirus 51,5 km/h.<ref name="ER140"/>
 
1942. aastal sõitis auruveduriga reisirong Virtsust Tallinna 8 tundi ja 40 minutit, Virtsust Raplasse aga 3 tundi ja 53 minutit. 1957. aastal toodi Eestisse [[Kaluga masinatehas]]es toodetud [[diiselvedur]]id TU2 (''ТУ2''), mis arendasid kiirust kuni 50 km/h. 1966. aastal sõitis diiselveduriga reisirong Tallinn-Väiksest Virtsu 4 tundi ja 23 minutit, sellest kulus peatustele kokku 38 minutit. Virtsust Raplasse sõiduks kulus aga 2 tundi ja 32 minutit.<ref name="1931-1968"/>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla–Virtsu_raudtee"