Redaktsioon: 15. jaanuar 2011, kell 21:18 redigeeri RibotBOT (arutelu \| kaastöö) Robotid 17 796 muudatust P r2.6.5) (robot muutis: nn:Gråtrast ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2011, kell 19:52 redigeeri eemalda Mona (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 62 450 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
23. rida: == Levila == Pesitseb Põhja-Euroopas ja [[Siber]]is kuni [[Leena]]ni. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja [[Väike-Aasia]]s. Samas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi [[Soome]] talvituma. Euroopa (ilma [[Venemaa]]ta) hallrästa populatsiooni moodustab 5–8 miljonit isendit{{lisa viide}}. Eestis on hallrästas üsna arvukas haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 100 000 -– 200 000 paarile, talvist arvukust 1000 -– 100 000 isendile. <ref>''[[Hirundo]]'' 1:2009 </ref> == Välimus ja toitumine == 37. rida: Hallrästas saabub enamikus levilas pesitsuspaika [[aprill]]i keskel. Hallrästas pesitseb [[koloonia]]tena. Sageli rajab koloonia ~~2-3~~2–3 pesa ühe puu otsa, aga kokku on koloonias 10–30 paari, vahel rohkemgi. Kui linde ei häirita, on pesad 1–4 m kõrgusel maapinnast, aga kui metsas käib kari või inimesed, ehitatakse pesad kõrgemale, 7–10 m kõrgusele, isegi kõrgemale. Pesa on suur [[poolkera]]jas ehitis, mis koosneb [[kõrrelised\|kõrreliste]] mullustest lehtedest, [[juur]]test ja tainme[[vars\|vartest]]. Pesa tugevdatakse [[savi]]ga. Seestpoolt on ta vooderdatud saviga segatud samblatükikestega ja kuivade kõrrekestega. Pesa ehitamiseks kulub rästapaaril ~~4-5~~4–5 päeva.<ref name="Loomade elu"></ref> Emaslind haub 12 päeva. Sama kaua viibivad pojad pesas. Sel ajal isaslind kaitseb pesa: tungib ründajale valju kädinaga kallale ja pasandab tema peale. Sellest on tulnud rahvapärase nimi "paskrästas". Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesast lahkudes ei ole pojad veel iseseisvad, vaid vanemad peavad neid veel kaua õpetama.<ref name="Loomade elu"></ref>

Hallrästas: erinevus redaktsioonide vahel