Kuuda õpetajate seminar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
25. rida:
==Õpilased==
Kuuda seminari tuldi õppima peamiselt [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Harjumaa]]lt, aga ka mujalt [[Eestimaa kubermang]]ust. Oma tegvuse jooksul andis seminar hariduse ligikaudu 320 noorele, kellest üle 290 töötasid vähemalt mõnda aega õpetajana.
Kuuda seminari kasvandikel, kes esindasid talurahvakooli õpetaja haritumat tüüpi, oli oluline roll Põhja-Eesti [[talurahvaharidus]]e arengus. Paljud neist andsid oma osa ka külaühiskonna arengusse, paistsid silma põllumeeste ja aianduse entusiastidena.<ref>[[Aleksander Elango|Elango, A]]., [[Endel Laul|Laul, E]]., [[Allan Liim|Liim, A]]., [[Väino Sirk|Sirk, V.]] Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, lk 266.</ref> Seminari nimekamateks lõpetajateks olid külakoolmeister [[Jaan Veidermann]] ([[Aleksander Veiderma]] isa), [[Jaan Nebokat]], [[Mihkel Neumann]] jt. Seminari kasvandikest said tihti kohalikud autoriteedid, laiema silmaringiga maaharitlased, kes juurutasid oma töö- ja kodukohas näiteks koorilauluharrastust ning edendasid seltsitegevust, võtsid osa [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] algatustest.<ref>[[Toomas Karjahärm|Karjahärm, T]]., [[Väino Sirk|Sirk, V]]. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997, lk 114.</ref>
| |||