Ojamõõl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: az:Çay çınqılotu, uk:Гравілат річковий |
Resümee puudub |
||
13. rida:
| binomial_authority = [[Carolus Linnaeus|L.]]
}}
'''Ojamõõl''' (''Geum rivale'') on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mõõl]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].
==Nimi==
Ojamõõl kasvab kogu [[Euroopa]]s peale [[Vahemeremaad]]e, kõikjal [[Venemaa]]l, samuti mõnel pool [[Kesk-Aasia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Põhja-Ameerika]]s. Eestis on ojamõõl tavaline▼
Taime on kutsutud ka '''karukellaks''', '''kassikelladeks''', '''mesililleks''' ja '''kinnitushainaks''' <ref>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ojamool.htm Eesti taimed. Ojamõõl]</ref>.▼
<ref name="Ojamõõl">Kukk, T. 1999. Eesti taimestik. Tartu, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 218 </ref>.▼
Ojamõõl kasvab enamasti [[soo]]des ja niisketel [[niit|niidualadel]]. ▼
▲<ref>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ojamool.htm Eesti taimed. Ojamõõl]</ref>.
== Kirjeldus ==
Taime kõrgus on 25–75 cm <ref name="ojamõõl"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>.▼
[[Vars]] on [[püstine vars|püstine]] ja sirge, vahel ülaosas pisut harunenud (iga haru otsa kasvab õis). Tavaliselt on vars tumepunast värvi. ▼
[[Leht|Lehed]] on katkestunult sulgjagused, [[liitleht]]ede tipmine [[leheke]] on teistest lehekestest oluliselt suurem. Lehti on kahesuguseid. Suuremad lehed kasvavad välja maapinnalt, on pika [[leheroots]]uga ja sulgjagusad. Väiksemad lehed kasvavad varrel.▼
Ojamõõl on [[püsik]]. Tema [[õis|õied]] on longus, kellukesekujulised, [[tuppleht|tupplehed]] on punakad ning [[kroonleht|kroonlehed]] roosakad või kreemikad. [[Leht|Lehed]] on katkestunult sulgjagused, [[liitleht]]ede tipmine leheke on teistest lehekestest oluliselt suurem. ▼
▲
▲<ref name="ojamõõl"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>.
▲[[Vars]] on püstine ja sirge, vahel ülaosas pisut harunenud (iga haru otsa kasvab õis). Tavaliselt on vars tumepunast värvi.
Ojamõõla [[risoom]] on jäme ja roomav, kaetud taimelehtede jäänustega.
▲Lehti on kahesuguseid. Suuremad lehed kasvavad välja maapinnalt, on pika [[leheroots]]uga ja sulgjagusad. Väiksemad lehed kasvavad varrel.
==Paljunemine==
Taim paljuneb nii [[seeme|seemnete]] kui ka [[risoom]]iga. Taim õitseb õitseb [[mai]]st [[juuli]]ni <ref name="ojamõõl" />. Ojamõõla tolmeldavad peamiselt [[mesilane|mesilased]], harvem [[kärbes|kärbsed]] ja [[põrnikas|põrnikad]]. [[Emakasuue|Emakasuudmed]] saavad valmis enne [[tolmukas|tolmukaid]], aga kui tolmukad on valmis ja [[putukad]] pole taime tolmeldanud, siis tolmeldab ta end ise – toimub [[isetolmlemine]]. Viljad valmivad [[juuli]]s-[[august]]is.▼
==Levila==
▲Ojamõõl kasvab kogu [[Euroopa]]s peale [[Vahemeremaad]]e, kõikjal [[Venemaa]]l, samuti mõnel pool [[Kesk-Aasia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Põhja-Ameerika]]s.
▲Eestis on ojamõõl tavaline <ref name="Ojamõõl">Kukk, T. 1999. Eesti taimestik. Tartu, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 218 </ref>.
▲Ojamõõla tolmeldavad peamiselt [[mesilane|mesilased]], harvem [[kärbes|kärbsed]] ja [[põrnikas|põrnikad]]. Emakasuudmed saavad valmis enne [[tolmukas|tolmukaid]], aga kui tolmukad on valmis ja [[putukad]] pole taime tolmeldanud, siis tolmeldab ta end ise – toimub [[isetolmlemine]].
==Kasvukoht==
▲Taim paljuneb nii [[seeme|seemnete]] kui ka risoomiga. Viljad valmivad [[juuli]]s-[[august]]is. Vili on [[takjas|takjalaadne]] [[seemnis]], mis loomade kasukasse haakudes aitab kaasa taime levimisele.
▲Ojamõõl kasvab enamasti [[soo]]des ja niisketel [[niit|niidualadel]]. Ta kasvab kergelt happelisel või [[lubi|lubjasel]] pinnasel nii täispäikeses kui ka poolvarjus.
==Kasutamine==
Kasutatud [[ravimtaim]]ena.
Ojamõõlast on ilutaimeks aretatud sort '[[Leonardo Var]]', millel on suured vaskjad, pronksjad või roosad õied.
Ojamõõl on [[nektar]]irikas ja hea [[meetaimed|meetaim]].
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.jt.ee/040807/esileht/20006449.php Üks taim: Ojamõõl haagib end möödujale sappa]
[[Kategooria:Roosõielised]]
| |||