Vikipeedia

Happesademed: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P +pilt
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
 
[[Pilt:Acid rain woods1.JPG|pisi|300px|Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis]]
'''Happesademed''' ehk '''happevihmad''' on mis tahes [[sademed]] (tavaliselt [[vihm]]a puhul '''happevihm'''), mille [[Vesinikeksponent|pH]] on võrreldes looduslike sademetega madalam.
 
HappevihmHappesademed ei esine vaid [[vedelikvesi|vedelalvee]] kujul (vihm, [[udu]], [[lumi]] jne), vaid ka [[õhk|õhus]] olevate [[gaas]]iliste ja [[tahkis|tahkete]] komponentide maapinnale [[sadestumine|sadestumisena]]. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast<ref>McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 1 (A–ANO). Lk 67–72. ISBN 0071441433</ref>.
 
[[Destilleeritud vesi|Destilleeritud vee]] pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest [[atmosfäär]]is oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et [[atmosfäär]]is ringlev [[süsinikdioksiid]] on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades [[Süsihape|süsihappe]] (H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>). Süsihappe [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsiatsiooni]] käigus vabaneb [[Vesi|vette]] [[vesinikioon]]e, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2<ref>Likens, G. E., W. C. Keene, J. M. Miller and J. N. Galloway. 1987. Chemistry of precipitation from a remote, terrestrial site in Australia. J. Geophys. Res. 92(D11):13,299-13,314.</ref>.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed"