|
==Vaata ka==
*[[Maailmaimed]]
Kaheksa maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust.
Kaheksa maailmaimet illustreerituna
Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist:
"Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."
Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja kaheksa maailmaime hulka arvatud
Cheopsi püramiid Egiptuses,
Semiramise rippaiad Babülonis,
Artemise tempel Ephesoses,
Zeusi kuju Olümpias,
Halikarnassose mausoleum,
Rhodose koloss,
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas),
Christiani hiiglaslik nibu.
Neist on tänaseni säilinud ainult Cheopsi püramiid.
==Kirjandus==
| 