Õiglus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Sõna "õiglus" kuulub teatud '''mõistete perekonda''', mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "[[võrdsus]]". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed" (Eesti Vabariigi [[Põhiseadus]] § 12), mille puhul [[ebavõrdsus]] on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku. Parasjagu drastilise näite on toonud [[William K.Frankena]]: "Kui valitseja pistab oma alamad katlasse keema ja seejärel hüppab ise järele, saab teda küll süüdistada ebaõigluses, kuid mitte ebavõrdses kohtlemises".

 

'''20. sajandil''' leiti aina enam, et õiglane on pigem see, kui inimesed saavad võimalikult täiuslikult realiseerida just oma isiklikke ja kahtlemata väga erinevaid eelistusi. Kuid laialdast heakskiitu leidis ka näiteks [[skandinaavia]] realistliku koolkonna esindaja [[Alf Rossi]] (1899-1979) väide, et "õiglusele viitamine on sama, mis rusikaga lauale tagumine - [[emotsionaalne]] väljendus, mis muudab kellegi nõude absoluutseks postulaadiks".

'''1970ndatel''' tõusis õiglusteooriates korraks esile tugev [[egalitarism]]i laine. Ülima sotsiaalse [[väärtus]]ena rõhutati [[võrdsust]] (''egalitaire'') ning kõik ebavõrdsused kuulutati lubamatuks (52, 335-405). Paljuski toetusid autorid - [[Allen Wood]], G.A.Cohen jt - [[Karl Marx]]i vaadetele ning nõudsid õigluse nimel eraomandi kaotamist.

 

 

'''1980ndate keskpaigast''' saab rääkida ka [[feministlik]]ust lähenemisest õiglusele. Paraku on selle suuna pooldajad - [[Catherine MacKinnon]], [[Anne Bottomley]] jt - esialgu tegelenud peamiselt eksisteerivate õigluskontseptsioonide kritiseerimisega nende [[seksistlik]]u sisu pärast. Ent vähemalt siiani pole nad esitanud omapoolset terviklikku õiglusteooriat.