Vikipeedia

Harilik saar: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P r2.5.2) (robot lisas: eo:Ordinara frakseno
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
{{Taxobox
| namenimi = ''Harilik saar''▼
| color = lightgreen
| värvus = taimed
▲| name = ''Harilik saar''
| seisund =
| image = Korgelaidhsaar.jpg▼
| seisundi_süsteem =
| image_width = 240px
| seisundi_ref =
| image_caption = Üksik harilik saar [[Kõrgelaid|Kõrgelaiu]] loodeosas, 2004▼
▲ | imagepilt = Korgelaidhsaar.jpg
| regnum = [[Taimed]] ''Plantae''
▲ | image_captionpildi_seletus = Üksik harilik saar [[Kõrgelaid|Kõrgelaiu]] loodeosas, 2004
| divisio = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| classisriik = [[KaheidulehelisedTaimed]] ''MagnoliopsidaPlantae''
| ordohõimkond = [[IminõgeselaadsedÕistaimed]] ''LamialesMagnoliophyta''
| familiaklass = [[ÕlipuulisedKaheidulehelised]] ''OleaceaeMagnoliopsida''
| genusselts = [[Saar (perekond)|SaarIminõgeselaadsed]] ''FraxinusLamiales''
| sugukond = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae''
| species = '''Harilik saar'''▼
| binomialperekond = [[Saar (perekond)|Saar]] ''Fraxinus excelsior''
▲ | speciesliik = '''Harilik saar'''
| binomial_authority = [[Karl von Linné|L.]]
| binaarne = ''Fraxinus excelsior''
| binaarse_autor = [[L.]]
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
}}
'''Harilik saar''' (''Fraxinus excelsior'') on mitmeaastane [[heitlehine]] [[lehtpuu]], [[ühekojaline (botaanika)|ühekojaline]]. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Esineb laial alal [[Euroopa]]s ja [[Aasia]] lääneosas. Eestis tavaline, enam Lääne-Eestis, eriti saartel. Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, [[salumets]]as, [[lammimets]]as, [[lodumets]]as, [[puisniit|puisniidul]], sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab hästi värsketel ja niisketel [[huumus]]rikastel muldadel. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus. 10-12 aastane taim talub veel varju, seejärel muutub valgusnõudlikuks. Saab 150-300 aastat vanaks. ▼
 
'''Harilik saar''' (''Fraxinus excelsior'') on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]].
'''Rahvapärased nimed''' saarepuu, saarn, saarnas, suar▼
'''Õitseb''' [[mai]] keskel, enne lehtimist. Saarel on nii emas- ja isasõisi kui ka mõlemasugulisi. Õied lihtsad, õiekatteta (ühesugulistes õites võib olla kuni 4 kroonlehte). Asuvad 4-12 sm pikkustes violetjates või tumepruunides [[pööris (bioloogia)|pööristes]]. Isasõied koosnevad vaid kahest [[tolmukas]]t ning emasõied ühest emakast. Harilikult on isasõied eri puudel. Õitseb mai keskel enne lehtede puhkemist. [[Tuultolmleja]]. ▼
 
==Nimi==
Hariliku saare vili on pähklike on tiivaga koos 2-4 sm pikk, kuni 1 sm lai, süstjas, mõlemast otsast tömp, pruunikas. Valmivad septembris ja oktoobris, puule jäävad sageli kevadeni. Seemneaastad korduvad 2-3 aasta tagant. ▼
▲'''Rahvapärased nimed ''' saarepuu''', '''saarn''', '''saarnas''', '''suar'''
Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesega. Pikkus kuni 40 sentimeetrit. Pealt tume- ja alt helerohelised. ▼
Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega korbaga, helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. Pungad väikesed, sametjad, süsimustad, puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem. ▼
 
==Morfoloogia==
Juurestik on harilikul saarel hästi arenenud, peajuur väga sügavale ei tungi, kuid palju on rohkesti hargnevaid külgjuuri. Harilik saar paljuneb peamiselt seemnetega, kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka kännuvõsusid. ▼
===Tüvi===
▲Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega [[korp|korbaga]], helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. [[Pung|Pungad]] väikesed, sametjad, süsimustad, puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem.
 
===Lehed===
Hariliku saare puit väga väärtuslik, kaunite aastarõngastega. Kasutatakse mööbli, [[vineer]]i, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Väga kõva, raske, omapärase lõhnaga. Laialt levinud ka pargipuuna, on rohkesti dekoratiivvorme, kuid on tundlik linna gaaside ja [[tahm]]a suhtes. [[Rahvameditsiin]]is on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Noori tiibvilju võib süüa marineeritult. Lehti ja võrseid on antud söögiks lammastele. Viljad on söögiks mõningatele [[lind]]udele. [[Kahjur]]eid esineb harva. Ka [[mädanik]]ke tekitavaid seeni tavaliselt pole. ▼
▲[[Paaritusulgjas leht|Paaritusulgjad]] [[vastak leheseis|vastakud]] [[liitleht|liitlehed]] on [[terav lehetipp|teritunud tipuga]] ja jämedalt [[saagjas leheserv|saagja servaga]] [[leheke|lehekesega]]. Pikkus kuni 40 sentimeetrit. Pealt tume- ja alt helerohelised.
 
===Õied===
▲'''Õitseb''' [[mai]] keskel, enne lehtimist. Saarel on nii [[emasõis|emas-]] ja isasõisi[[isasõis]]i kui ka mõlemasugulisi. [[Õis|Õied]] lihtsad, [[õiekate|õiekatteta]] (ühesugulistes õites võib olla kuni 4 kroonlehte[[kroonleht]]e). Asuvad 4-124–12 smcm pikkustes violetjates või tumepruunides [[pööris (bioloogia)|pööristes]]tes. Isasõied koosnevad vaid kahest [[tolmukas]]t ning emasõied ühest emakast. Harilikult on isasõied eri puudel. Õitseb mai keskel enne lehtede puhkemist. [[Tuultolmlejaemakas (botaanika)|emakas]]t.
 
===Viljad===
▲Hariliku saare vili[[tiibvili]] on [[pähklike]]. onKoos tiivaga kooson 2-4vili 2–4 smcm pikk, kuni 1 smcm lai, süstjas, mõlemast otsast tömp, pruunikas. Valmivad septembris ja oktoobris, puule jäävad sageli kevadeni. Seemneaastad korduvad 2-3 aasta tagant.
 
===Juurestik===
▲[[Juurestik]] on harilikul saarel hästi arenenud, [[peajuur]] väga sügavale ei tungi, kuid palju on rohkesti hargnevaid külgjuuri[[külgjuur]]i. Harilik saar paljuneb peamiselt seemnetega, kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka kännuvõsusid.
 
==Paljunemine==
Harilik saar paljuneb peamiselt [[seeme|seemnetega]], kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka [[kännuvõsu]]sid. Õitseb [[mai]] keskel, enne lehtimist. Pungad puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem. [[Anemohooria|Tuultolmleja]]. Viljad valmivad septembris ja oktoobris ning jäävad puule sageli kevadeni. Seemneaastad korduvad 2–3 aasta tagant.
 
==Levila==
Esineb laial alal [[Euroopa]]s ja [[Aasia]] lääneosas. Eestis tavaline, enam Lääne-Eestis, eriti saartel.
 
==Kasvukoht==
▲'''Harilik saar''' (''Fraxinus excelsior'') on mitmeaastane [[heitlehine]] [[lehtpuu]], [[ühekojaline (botaanika)|ühekojaline]]. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Esineb laial alal [[Euroopa]]s ja [[Aasia]] lääneosas. Eestis tavaline, enam Lääne-Eestis, eriti saartel. Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, [[salumets]]as, [[lammimets]]as, [[lodumets]]as, [[puisniit|puisniidul]], sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab hästi värsketel ja niisketel [[huumus]]rikastel muldadel. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus. 10-1210–12 aastane taim talub veel varju, seejärel muutub valgusnõudlikuks. Saab 150-300150–300 aastat vanaks.
 
==Kasutamine==
Hariliku saare [[puit]] väga väärtuslik, kaunite aastarõngastega. Kasutatakse [[mööbel|mööbli]], [[vineer]]i, [[parkett|parketi]] ja [[suusad|suuskade]] tootmiseks, [[masinaehitus]]es, [[siseviimistlus]]eks, on ka kõrge [[kütteväärtus]]ega. Väga kõva, raske, omapärase lõhnaga. Laialt levinud ka pargipuuna, on rohkesti dekoratiivvorme, kuid on tundlik linna gaaside ja [[tahm]]a suhtes.
 
▲Hariliku saare puit väga väärtuslik, kaunite aastarõngastega. Kasutatakse mööbli, [[vineer]]i, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Väga kõva, raske, omapärase lõhnaga. Laialt levinud ka pargipuuna, on rohkesti dekoratiivvorme, kuid on tundlik linna gaaside ja [[tahm]]a suhtes. [[Rahvameditsiin]]is on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Noori tiibviljuvilju võib süüa marineeritult. Lehti ja võrseid[[võrse]]id on antud söögiks lammastele[[lammas]]tele. Viljad on söögiks mõningatele [[lind]]udele. [[Kahjur]]eid esineb harva. Ka [[mädanik]]ke tekitavaid seeni tavaliselt pole.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_saar"