Köstrikool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ümbersuunamine lehele Kihelkonnakool |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Köstrikool''' (teiste nimedega kihelkonnakool, talurahvakool) on [[17. sajand]]i lõpust kuni [[19. sajand]]i alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus õpetamine toimus [[köster-koolmeister|köster-koolmeistri]] poolt.
Köstrikoolide ulatuslikum asutamine algas pärast Rootsi kuningas [[Karl XI]] [[1686]]. aasta korraldust, mille kohaselt tuli igasse [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]][[kihelkond]]a asutada kool. [[1688]]. aastal oli Eesti- ja Liivimaa 41 kihelkonnas kokku 49 talurahvakooli (köstrikoolid, [[külakool]]id, [[mõisakool]]id) ligikaudu 1100 – 1200 õpilasega. [[1694]]. aastal tegutses Mandri-Eesti 45 kihelkonnas 59 kooli. Koolivõrk oli tihedam [[Lõuna-Eesti]]s, eriti [[Tartumaa]]l. Köstrikoolides õpetati lugemist, [[katekismus]]t ja kirikulaulu.
[[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpul asutatud köstrikoolide tegevus katkes [[Rootsi_aeg#Suur_nälg|Suure näljahäda]] ([[1695]]–[[1697]]) ning sellele järgnenud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] aastatel. Köstrikoolide taastamine ja uute loomine kihelkonnakeskustesse algas 1720.–1730. aastatel. [[18. sajand]]i keskpaigas tegutsesid köstrikoolid enamikus Liivimaa ja paljudes Eestimaa kihelkondades. Köstrikoolide peamiseks ülesandeks oli endiselt talurahva lastele lugemisoskuse õpetamine.
Köstrikoolid muudeti 19. sajandi esimese veerandi talurahvareformide käigus uut tüüpi [[kihelkonnakool]]ideks ([[luteri usu kihelkonnakool]]), mis moodustasid talurahvakoolide teise (kõrgema astme).
==Kirjandus==
Liim, A. Köstrikool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 100–102.
| |||