Helloween: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
Helloweeni eelkäijateks olid bändid Gentry ja Ironfist, mis [[1983]]. aastal ühinesid, järgmisel aastal võeti nimeks Helloween. Bändi algkoosseisu kuulusid kitarristid [[Kai Hansen]] ja [[Michael Weikath]], basskitarrist [[Markus Grosskopf]] ja trummar [[Ingo Schwichtenberg]]. Samal aastal ilmus Saksamaal EP "Death metal", mille peal oli lisaks [[Running Wild]]i, [[Hellhammer]]i ja [[Dark Avenger]]i lugudele ka kaks Helloweeni oma. Toona liigitati Helloweeni pigem ''[[speed metal]]'''i alla.
 
[[1985]]. aastal ilmus bändi omanimeline EP, mis sisaldas 5 lugu. Veel samal aastal anti välja ka esimene album "[[Walls of Jericho]]", kus lauljaks oli kitarrist [[Kai Hansen]]. PärastJärgnenud "Wallskontsertturneel ofsai selgeks, et Kai Hansenil on raskusi kitarrimängimise ja samal ajal laulmisega. Peale Jerichosingli "Judas" salvestamistilmumist 1986. aastal otsustati endale otsida aga uus laulja, kelleks [[1986]]. aastal sai toona 18-aastane [[Michael Kiske]]. SeejärelUut antilauljat väljamõeldi tutvustada duubelalbumi kaudu. Plaadifirma survel avaldati aga albumid "[[Keeper of the Seven Keys Part I]]" ja "[[Keeper of the Seven Keys Part II|Part II]]", miskahel ilmusidjärjestikusel aastal vastavalt aastatel [[1987]] ja [[1988]]. Nende avaldamise järel saavutas Helloween ka ülemaailmse tuntuse, saades eriti populaarseks [[Suurbritannia]]s. [[1989]]. aastal lahkus bändist aga lahkhelide tõttu kitarrist Kai Hansen, kes astuas oma bändi [[Gamma Ray]]. Tema asendajaks kuni Euroopa-tuuri lõpuni sai [[Roland Garpow]].
 
MTV raskemuusika saates "Headbanger's Ball" sageli mängitud video "I Want Out" ning pika kontsertturnee toel nii Euroopas kui USA-s saavutas Helloween ülemaailmse tuntuse, saades eriti populaarseks [[Suurbritannia]]s. Rahulolematus turnee-eluga ning bändisisesed konfliktid sundisid aga kitarristi ning põhilise laulukirjutaja Kai Hanseni ansamblist keset Euroopa turneed lahkuma ja asutama oma bändi [[Gamma Ray]]. Tema asendajaks võeti [[Rampage]]'i kitarrist [[Roland Grapow]].
Hanseni lahkumise järel tabas bändi loominguline kriis, millele lisandusid lahkhelid plaadikompaniiga, mistõttu järgmine album "[[Pink Bubbles Go Ape]]" ilmus alles [[1991]]. aastal. Seal rõhus bänd senise eepilisuse asemel pigem huumorile ning albumi läbimüük jäi tagasihoidlikuks, samuti sai sellele osaks ränk kriitika. Sama saatus tabas ka bändi järgmist albumit "[[Chameleon]]", mis ilmus aastal [[1993]] ning eemaldus veelgi enam ''heavy metal'''ist. Bändis tekkisid tõsised lahkhelid, mis viisid viimaks trummar Schwichtenbergi ja laulja Kiske vallandamiseni. 1993. aasta lõpuks polnud bändil ei lauljat, trummarit ega plaadikompaniid.
 
[[1989]]. aastal avaldati live album "[[Live in the U.K.]]". Lahkhelid plaadikompaniiga ei võimaldanud bändil kolm aastat kontserte anda ega uut loomingut avaldada. Järgmine album "[[Pink Bubbles Go Ape]]" uue plaadifirma EMI all ilmus alles [[1991]]. aastal. Seekord rõhus bänd senise eepilisuse asemel pigem huumorile ning albumi läbimüük jäi tagasihoidlikuks, samuti sai sellele osaks kriitika. Bändiliikmete vahel hakkasid tekkima lahkhelid.
[[1994]]. aastal ühinesid bändiga laulja [[Andi Deris]] ja trummar [[Uli Kusch]] ning välja anti album "[[Master of the Rings]]". [[1996]]. aastal väljastatud album "[[Time for the Oath]]", mis oli pühendatud aasta varem enesetapu teinud esimese trummari Ingo Schwichtenbergi mälestusele, osutus edukaks ning seega naasis Helloween Saksamaa mõjukaimate metal-bändide hulka. Järgmised albumid "[[Better than Raw]]", "[[Metal Jukebox]]" (kaverialbum) ja "[[The Dark Ride]]" osutusid samuti edukaks. Kuid seejärel kerkisid taas esile bändisisesed pinged ning sealt lahkusid kitarrist Garpow ja trummar Kusch. Neid asendasid vastavalt [[Sascha Gerstner]] ja [[Mark Cross]], viimane vahetati aga varsti välja [[Stefan Schwartzmann]]i vastu. [[2004]]. aastal andis Helloween välja uue stuudioalbumi "[[Rabbit Don't Come Easy]]".
 
Järgmise albumiga "[[Chameleon]]", mis ilmus aastal [[1993]], eemaldus Helloweeni muusika veelgi enam heavy ja power metalist ning flirtis selliste muusikastiilidega nagu progressive rock, swing, grunge ja folk rock. Eksperimentaalsele albumile sai nii fännide kui kriitikute poolt osaks hävitav hinnang. Helloweeni plaadimüük kuivas kokku ning järgneval turneel tuli esineda pooltühjadele saalidele. Tagatipuks loobus plaadikompanii EMI kesise müügiedu tõttu bändi plaadilepingut pikendamast. Ansambli sisetülid võtsid ähvardavad mõõtmed. Liikmed jagunesid kahte leeri - Michael Weikath ja Roland Grapow ühel pool ning Michael Kiske ja Ingo Schwichtenberg teisel pool ning keskel Markus Grosskopf, kes püüdis mõlemaid pooli lepitada.
[[2005]]. aastal sai Helloween taas uue trummari, [[Dani Löble]]. Samal aastal anti välja ka uus stuudioalbum "[[Keeper of the Seven Keys - The Legacy]]", mis leidis nii kuulajate kui ka kriitikute poolt sooja vastuvõtu. Seejärel järgnesid edukas tuurid, kus esineti muuhulgas ka koos Hanseni bändi Gamma Rayga. [[2007]]. aastal anti välja järgmine album, "[[Gambling With the Devil]]", mis oli eelnevast meloodilisem ja kus kasutati ohtralt [[süntesaator]]it.
 
Ingo Schwichtenbergi narkootikumide sõltuvusest tingitud terviseprobleemid sundisid ta keset Chameleoni turneed ansamblist vallandama. Kiske ja Weikathi vastasseis süvenes ning peagi otsustati vallandada ka Kiske, kes peale seda distantseerus terveks kümnendiks metal muusikast ning keskendus soolokarjäärile. Helloweenil polnud seega 1993. aasta lõpuks ei lauljat, trummarit ega plaadikompaniid.
 
[[1994]]. aastal ühinesid bändiga laulja [[Andi Deris]] ansamblist [[Pink Cream 69]] ja trummar [[Uli Kusch]], kes oli mänginud varem Helloweeni endise kitarristi Kai Hanseni ansamblis [[Gamma Ray]]. Välja anti come-back album "[[Master of the Rings]]", mis tähistas bändi naasmist varasema power metali stiili ja saundi juurde. Album sai valdavalt positiivse vastuvõtu, kuigi uue solisti valik tekitas palju vastakaid arvamusi - erinevalt Kiske neljaoktaavisest hääleulatusest ja pehmemast tämbrist sarnanes Andi Derise vokaal rohkem varasema solisti Kai Hanseni omale.
 
[[1996]]. aastal väljastatud album "[[Time for the Oath]]", mis oli pühendatud aasta varem enesetapu teinud esimese trummari Ingo Schwichtenbergi mälestusele, osutus üliedukaks ning seega naasis Helloween Saksamaa ja tegelikult ka kogu Euroopa mõjukaimate metal-bändide hulka. Järgmine album "[[Better than Raw]]" oli eelmisest raskem. Järgnes edukas kontsertturnee Euroopas, Jaapanis, Brasiilias ning üle kümne aasta taas USA-s ning 1999. aastal avaldatud kaverite album "[[Metal Jukebox]]", kus Helloween esitab muuhulgas näiteks Jethro Tull'i, Faith No More'i, ABBA ja Deep Purple'i lugusid.
 
Järgneva albumiga [[The Dark Ride]] võttis Helloween aga taas uue suuna, seekord aga minnes veelgi enam karmimaks, mida väljendas vihasem saund, süngemad lauluteemad ning isegi plaadikujundus ja bändiliikmete välimus. Album pälvis väga erinevat vastukaja, kus ühelt poolt kiideti ansambli võimet ajaga kaasas käia, kuid teiselt poolt süüdistati neid taas ebaõnnestunud eksperimenteerimises. Sellest hoolimata oli aga järgnev tuur igati edukas.
 
Turnee käigus muutus taas ansambli isikkoosseis. Ansamblist vallandati Kitarrist Roland Grapow ja trummar Uli Kusch. Võimalikeks põhjusteks võis olla Grapowi ja Kuschi liigne pühendumine nende kõrvalprojektile Masterplan või siis muusikalised erimeelsused, kus Grapow ja Kusch pooldasid viimasel albumil esitletud karmima liini jätkamist, samas kui Weikath, Derist ja Grosskopfi mõjutades suhtus muutustesse umbusuga tahtmata korrata Kiske ajastu ebaedu.
 
Uus album "[[Rabbit Don't Come Easy]]" avaldati 2003. aastal
, "[[Metal Jukebox]]" (kaverialbum) ja "[[The Dark Ride]]" osutusid samuti edukaks. Kuid seejärel kerkisid taas esile bändisisesed pinged ning sealt lahkusid kitarrist Garpow ja trummar Kusch. Neid asendasid vastavalt [[Sascha Gerstner]] ja [[Mark Cross]], viimane vahetati aga varsti välja [[Stefan Schwartzmann]]i vastu. [[2004]]. aastal andis Helloween välja uue stuudioalbumi "[[Rabbit Don't Come Easy]]", mis, vastukaaluks eelmisele albumile, pakkus taas ehedat ja rõõmsameelsemat power metalit. Ansambli uuteks liikmeteks said kitarrist [[Sascha Gerstner]] ning hiljem, 2005. aastal, paljude trummarite vahetumise järel bändist [[Rawhead Rexx]] pärit Dani Löble.
 
[[2005]]. aastal sai Helloween taas uue trummari, [[Dani Löble]]. Samal aastal anti välja ka uus stuudioalbumduubelalbum "[[Keeper of the Seven Keys - The Legacy]]", mis leidis nii kuulajate kui ka kriitikute poolt sooja vastuvõtu. Seejärel järgnesid edukasedukad tuuridkontsertturneed, kus esineti muuhulgas ka koos Kai Hanseni bändi Gamma Rayga. [[2007]]. aastal anti välja järgmine album, "[[Gambling With the Devil]]", mis oli eelnevast meloodilisem ja kus kasutati ohtralt [[süntesaator]]it.
 
[[2007]]. aastal ilmavalgust näinud album "[[Gambling With the Devil]]" võeti samuti hästi vastu hoolimata tõsiasjast, et taas oli tegemist ühe karmima Helloweeni albumiga üldse. Ometi erineb see album 2000. aastal ilmunud plaadist The Dark Ride ja seda ilmselt seetõttu, et laulukirjutajad olid tollel valdavalt bändist lahkunud Grapow ja Kusch.
 
[[2008]]. aastal esines Helloween [[Eesti]]s [[Rabarock]]il.
 
[[2010]]. aastal teatas Helloween oma veebilehe kaudu, et on salvestamas uut materjali, mis on "viimaste aastate kiirem ja vihasem". Oktoobri lõpus jõudis poelettidele album "[[7 Sinners]]". Plaadi materjal sarnaneb oma saundilt eelmisega, kuid on seekord lugude struktuurilt lihtsakoelisem ja niiöelda mainstream'i standarditele vastav, vastukaaluks eelmise albumi progressiivsetele kompositsioonidele.
[[2010]]. aastal andis Helloween välja seni viimase albumi "[[7 Sinners]]", mis oli eelmisest tunduvalt raskem. [[13. detsember|13. detsembril]] esines bänd teist korda Eestis, seekord [[Tallinn]]as [[Rock Café]]s.
 
[[2010]]. aastal andis Helloween välja seni viimase albumi "[[7 Sinners]]", mis oli eelmisest tunduvalt raskem. [[13. detsember|13. detsembril]] esines bänd uue albumi tuuri raames teist korda Eestis, seekord [[Tallinn]]as [[Rock Café]]s.
 
==Koosseis==