Labaserver: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
==Labaserveri korpus==
[[Arvutikorpus|Korpus]] (või raam) sooritab mitmeid mittearvutuslikke ülesandeid, mis on leitavad tänapäeva [[Personaalarvuti|arvutites]]. [[Pilt:Enclosure proliant.jpg|thumb|HP BladeSystem c7000 korpus, mis sisaldab 16 blade-serverit ja kahte 3U UPSi.]]
Tavalised süsteemid kasutavad tavaliselt kobakaid, kuumi ja halva ruumikasutusega komponente,
mis korduvad süsteemis erinevate serverite peal ja ei tööta sugugi täisvõimsusel.
14. rida:
===Toide===
Arvutid töötavad alalisvoolul, vooluvõrgust tuleb aga vahelduvvool ja seda kõrgema pingega, kui masinatel vaja on. Elektri kasutuskõlblikuks muutmiseks on vaja ühte või rohkemat [[Toiteplokk|toiteplokki]]. Et kindlustada serveri töö toiteploki rikke korral, on isegi kõige odavamatel serveritel varutoiteplokid, mis omakorda lisavad suurust ja suurendavad soojuse eraldumist.
Blade-süsteemi toide jagab voolu kõigile korpuses olevatele serveritele. See toiteallikas(toiteallikad) võib asetseda korpuses või olla eraldiseiva toiteplokina, mis jagab voolu mitmele korpusele.<ref>http://h18004.www1.hp.com/products/quickspecs/12330_div/12330_div.html</ref> <ref>http://www.sun.com/blades</ref> Selline lahendus vähendab vajaminevate toiteplokkide arvu, et tagada piisava varuga toide.
42. rida:
==Teised blade-masinad==
Kuna blade-korpused pakuvad standardset lahendust, kuidas viia vajaminevaid ressursse arvutini, saavad ka teist tüüpi blade-masinad seda korpust kasutada. Nendeks võivad olla kommutaatorid (switch), [[Ruuter|ruuterid]], võrgukettad ja optilise kaabli ühenduskohad. Sealt saab nende poolt pakutavaid teenuseid jagada kõigi ühendatud masinate vahel.
==Kasutusalad==
56. rida:
Arendajad paigutasid mikroprotsessoreid trükkplaatidele ja paigutasid neid standardsetesse 19 tollistesse raamidesse üsna varsti peale 8-bitiste mikroprotsessorite leiutamist 1970. aastatel. Selline arhitektuur oli kasutuses tööstuses alternatiivina miniarvutitele.Varajased mudelid hoidsid programme EPROM-mälus ja olid piiratud tegema korraga ainult ühte funktiooni.
VMEbus arhitektuur (ca. 1981) defineeris arvuti olemuse, mis koosnes raami paigutatud trükkplaadist, mis oli laiendatav teiste plaatidega, et lisada arvutile mälu, I/O või lisavõimsust.PCI Industrial Computer Manufacturers Group (PICMG) arendas välja blade-struktuuri tol ajal esilekerkivale [[PCI siin|PCI siinile]], mille nimeks sai CompactPCI.Tavaline nähtus nende raamipõhiste arvutite puhul oli see, et terve raam moodustas ühe süsteemi.Kuigi raam võis sisaldada mitut arvutustööga tegelevat elementi, et tagada soovitud võimsus, oli ainult üks kontroller, mis juhtis kogu süsteemi.
PICMG laiendas CompactPCI spetsifikatsiooni Etherneti ühenduse loomise võimalusega ühte raami kuuluvate plaatide vahel.PICMG 2.16 CompactPCI Packet Switching Backplane spetsifikatsioon võeti kasutusele 2001. aastal. See lõi võimaluse esimese avatud arhitektuuriga mitmele serverile sobiva raami loomiseks. PICMG tõi seejärel välja suurema ja võimalusterohkema AdvancedTCA spetsifikatsiooni, võttes sihtgrupiks eelkõige telekommunikatsioonifirmad, kellel vaja suurt arvutusvõimsust ja pikka toote eluiga. Kuigi AdvancedTCA komponendid maksavad tavaliselt rohkem kui blade-serverid, kinnitavad AdvancedTCA pakkujad, et madalad kasutuskulud teevad sellest süsteemist hea alternatiivi.
| |||