Aed-liivatee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
 
'''Aed-liivatee''' ehk '''tüümian''' (''Thymus vulgaris'') on [[huulõielised|huulõieliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]].
 
==Morfoloogia==
Aed-liivatee on 30-40 cm kõrgune, [[mitmeaastane]] [[igihaljas]] [[poolpõõsas]]. Kitsad tugevad [[leht|lehed]] on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. [[Männas|Männastesse]] koondunud [[õis|õied]] on roosad, lillad võid valkjad. Taim õitseb juunist augustini.
 
==Levila==
Pärit [[Vahemeri|Vahemere]]maadest, [[Põhja-Aafrika|Põhja-]] ja [[Lääne-Aafrika]]st. Eestis levinud kultuurtaim.
 
==Kasvukoht==
Eelistab päikesepaistelist ja kuiva kohta.
 
==Ajalugu==
Vanad egiptlased kasutasid aed-liivateed [[palsameerimine|palsameerimisel]]. Kreeklased lisasid seda vanniveele ning põletasid templites. Roomlased lõhnastasid tüümianiga eluruume ja tõenäoliselt nendega koos levis taim ka [[Alpid|Alpidest]] põhja poole. Keskaegsetes kloostriaedades oli aed-liivatee tuntud vürtsi- ja [[ravimtaim]]ena. Seda lisati taimekimbukestesse, mida usuti kaitsvat nakkushaiguste eest<ref>McVicar, J., Suuri Yrttikirja, WSOY, Helsinki, 2004</ref>. Kristlikud legendid omistavad liivateele erilist pühadust ja väge. Ühe legendi kohaselt olevat taim saanud oma erilise mõju sellest, et jumalaema puhanud sellel istudes jalga. Teise pärimuse järgi kandis neitsi Maarja end Joosepiga laulatades liivateest pärga. Liivateed nimetatakse ka neitsi Maarja "voodiõlgedeks", sest voodis, kus ta koos Jeesuslapsukesega magas, olnud teistele taimedel lisaks ka liivateed. 17. sajandil ilmunud kokaraamat soovitav liivatee ja õllega kõrvaldada häbelikkust<ref>Raal, A,. Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest, Valgus, 2005</ref>.
 
==Toiteväärtus==
Sisaldab rikkalikult [[eeterlik õli|eeterlikku õli]], mis omakorda sisaldab [[fenool]]i, [[tümool]]i ja [[kravakrool]]i.
 
==Kasutamine==
Aed-liivateed kasutatakse ravimtaimena ning kulinaarias, kus ta on peamiselt tuntud tüümiani nime all.
 
Aed-liivatee [[leht]]i ja noori [[võsu]]sid võib koguda terve vegetatsiooniperioodi kestel. Varjulises õhurikkas kohas kuivab [[ürt]] kiiresti, kasutamisel tuleks arvestada sellega, et kuivatatud taimel on tugevam maitse kui värskel.
 
Erinevalt paljudest teistest maitsetaimedest, säilitab tüümian oma meeldiva maitse ka pikal kuumutamisel, seega on ta ideaalne [[supp]]ide, [[hautis]]te, [[tomatikaste|tomatikastme]] ja [[puljong]]ite maitsestamisel. Eriti hästi sobib maitse [[lambaliha]]ga. Tüümian on nii [[Provence'i ürdisegu]] ehk ''Herbes de Provence'i'' kui [[bouquet garni]] komponent.
 
Aed-liivatee mõjub seedimist soodustavalt, [[puhitus]]tevastaselt, [[antiseptiline|antiseptiliselt]] ja rahustavalt. [[Kompress]]ide ja [[lahus]]tena aitab väikeste haavade, muljumiste ja [[paise]]te ravimisel.
Tee aitab tõhusalt [[köha]], [[brohiit|bronhiidi]], [[angiin]]i jm korral.
 
Aed-liivateest valmistatud eeterlikul õlil on [[antibakteriaalne]] ja seenevastane toime. Seda kasutatakse [[hambapasta]]de, [[suuvesi|suuvee]], lõhnaseepide ja vanniõli koostises. Kui lisada mõned tilgad õli vanniveele, aitab see leevendada [[reuma]]atilist valu. Tüümianiõli kasutatakse päris palju ka [[salv]]ides ja [[massaažiõli]]na.
 
 
==Vaata ka==
28. rida ⟶ 56. rida:
{{commons|Thymus vulgaris}}
*[http://www.terviseleht.ee/200030/30_aedliivatee.php3 Aed-liivatee annab elu tagasi]
 
==Viited==
{{viited}}