Tüüpilise neutrontähe [[raadius]] on vaid 10–15 [[kilomeeter|km]], kuid tema [[mass]] on võrdne 1–2 [[Päike]]se massiga. Neutrontähe [[tihedus]] on väga suur: suurusjärgus 100–1000 miljonit tonni kuupsentimeetri kohta. See vastab [[aatomituum]]a ja puhta [[neutronaine]] tihedusele.
[[Temperatuur]]Neutrontähel on sünniletekkimise (tekkides onajal väga kõrge)järgneva[[temperatuur]]. kiireSeejärel jahtumisejahtub ta kiiresti. Tavaliselt on tõttutema tavaliselttemperatuur lähedane Päikese tuumastuuma valitsevagatemperatuurile.
KunaEt selleneutrontähel [[taevakeha]]on väga väike [[pindala]] on väga väike, siis kiirgab ta äärmiselt vähe [[valgus]]t., Seetõttumistõttu neutrontähti on neid ka väga raske isegi parimate [[teleskoop]]idega väga raske avastada.
KunaNeutrontähe neutrontähelgravitatsioon on väga suur [[mass]] surutud üliväikesesse ruumi, siis on tema [[gravitatsioon]] sedavõrdnii suur, et mõjubta isegipainutab valgusele, painutades valguskiiri oma teelt tugevasti kõrvale ([[gravitatsioonilääts]]).
[[Paokiirus]] neutrontähe puhulvõrdub on võrdne umbes kuni poole [[valguse kiirus]]ega ( ~150 000 km/s ).
Neutrontähed tekivad suure massiga tähtedest. Kui suure massiga täht jõuab tuumkütuse lõppedes oma eluea lõpule, lakkavad temas [[termotuumareaktsioon]]id. [[Temperatuur]]i langedes langevadlangeb ka [[rõhk]] ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe tuuma kokkukukkumine ja väliskihtide plahvatuslik eemalepaiskumine kollabeerumisel vabaneva [[energia]] arvelt.
Seoses [[aine]] määratu tihenemisega täheaine neutroniseerub ja kaovad konkreetsed [[keemiline element|keemilised elemendid]]. Tulemuseks on ühtlane neutronite mass.
