Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Suurtükiväepataljon (Eesti Kaitsevägi) ümbersuunamisega pealkirja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi) alla: vastavalt |
Resümee puudub |
||
16. rida:
*kaks [[patarei]]d.
Enamuse koosseisust moodustavad ajateenijad, keda on sõltuvalt aastakäigust
Kaadri ja reservväelaste baasil formeeritakse sõjaajal vajalik arv [[suurtükiväepataljon]]e.
== Väljaõpe ja tegevus ==
Pataljoni [[rahu]]aegseks põhiülesandeks on suurtükiväe alane väljaõpe. Peamiselt õpetatakse välja [[ajateenija]]test reservväelasi ja korraldatakse reservõppekogunemisi reservväelastele. ▼
=== Ajateenija väljaõppe üldine ülesehitus ===
▲Pataljoni [[rahu]]aegseks põhiülesandeks on suurtükiväe alane väljaõpe. Peamiselt õpetatakse välja [[ajateenija]]test reservväelasi.
# '''[[Sõduri baaskursus]]''' - 10 nädalat (ühtne kõigile Kaitseväe ajateenijatele), õpitakse sõduri põhioskusi ja teadmisi ning harjutakse teenistusega üksuses. Väljalubasid ei anta.
# '''Erialakursus''' - valikuliselt õpetatavad erialad on:
##laskeandmete arvestamine (valitakse tavaliselt andekamad ajateenijad, kelle tulemus [[riigieksam]]il on reaalainetes vähemalt 75 p);
##topogeodeetiline mõõdistamine (valitakse tavaliselt andekamad ajateenijad, kelle tulemus [[riigieksam]]il on reaalainetes vähemalt 75 p);
##raadioside ja traatside;
##[[väliköök]] (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
##tehnika ja relvade remont (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
##varustamine...;
##meditsiin;
##B-, C-, CE- kategooria sõidukijuhi õpe (eelvõtmisega 11-kuune teenistus).
# '''Jao- või meeskonnakursus''' - õpitakse tegutsema jao või meeskonnana oma erialal.
# '''[[Rühm]]akursus''' - õpitakse tegutsema rühmana.
# '''[[Patarei]]kursus''' - õpitakse tegutsema patarei koosseisus ja toimuvad pataljoniharjutused.
=== Nooremallohvitseride ja reservohvitseride väljaõpe ===
Lisaks tavapärasele väljaõppele on ajateenijatel-[[allohvitser]]idel:
#[[Nooremallohvitser]]i baaskursus - 6 nädalat (ühtne kõigile ajateenijatele-nooremallohvitseridele)
#Nooremallohvitseri erialakursus - 7 nädalat.
Parimatest ja haritumatest nooremallohvitserikursuse lõpetanutest valitakse välja aspirandid (reservohvitseri kandidaadid), kes suunatakse reservrühmaülema baaskursusele [[Kaitseväe Lahingukool]]i. Pärast naasmist praktiseerivad aspirandid ohvitseri ametikohtadel oma sõjaaja ülesannetes.
=== Õppused ===
Igal aastal toimuvad kevadel lahinglaskmised haubitsatest. Lisaks toimub väljaõppe käigus lahinglaskmine käsitulirelvadest. Kevadel toimuvad pataljoniõppused ja osaletakse Maaväe õppusel [[Kevadtorm]].
Reservväelastele toimuvad oskuste meeldetuletamiseks reservõppekogunemised, mille käigus viiakse läbi ka lahinglaskmisi.
▲*suurtükiväe [[relvasüsteem]]i meeskonna õpe
▲*[[meteoroloogia]]
== Relvastus ja varustus ==
63. rida ⟶ 62. rida:
*[[MAN mil gl]]
*[[Mercedes-Benz UNIMOG]]
*[[Mercedes-Benz G-klass]]
== Traditsioonid ==
Suurtükiväepataljonis on kombeks tähistada detsembrikuus suurtükiväelaste kaitsepühaku [[Püha Barbara]] päeva. Nooremallohvitseride allohvitseriks ristimine toimub [[Rakvere linnus]]es. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele korraldatakse kord aastas suurtükiväelist kutsevõistlust "Põhisuund".
== Ajalugu ==
97. rida ⟶ 99. rida:
=== Taasasutamine ===
1997/1998 kinkis [[Soome Vabariik]] Eestile 1 pataljoni jagu suurtükiväerelvi [[H61-37]] koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega '''20.03.1998''' Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) '''Suurtükiväegrupp'''. Esimesed ajateenijad suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002.a oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik [[polügoon]]. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis. Esmesed kaudtulelaskmised viidi Eestis läbi 2004 [[Sirgala]]s.
2003-2004 hangiti 120 miljoni [[EEK]] eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. a algul liideti Suurtükiväegrupp Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu, mis hiljem nimetati ümber Kirde Kaitseringkonnaks. Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi '''Suurtükiväepataljon'''.
| |||