64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Protsessori registrid on tavaliselt jaotatud mitmesse rühma : täisarvud,murdarvud, SIMD, kontroll ja sageli spetsiaalsed registrid - aritmeetilised aadressid, mid võivad olla eriotstarbeliseks kasutamiseks, nagu aadressid, indeksid või baasiregistrid. Kuigi moodsates disainides on need funktsioonid teostatud üldiste eesmärkide jaoks loodud täisarvuliste registrite poolt. Enamustes protsessorites, saab kasutada ainult täisarvu- ja/või aadressiregistreid andmete adresseerimiseks mälus, teisi tüüpe ei saa kasutada. Nende registrite suurus limiteerib tavaliselt otseselt adresseeritava mälu hulga, isegi kui seal on laiemaid registreid, nagu murdarvu registrid.
Enamus suure jõudlusega 32-bitilisi ja 64-bitilisi protsessoreid(mõned erandid on enamus ARM ja 32-bitilised MIPS protsessorid) kasutavad integreeritud murdarvu punktide riistvara, mis on sageli, kuid mitte alati, baseeruv 64-biti andmeühikutele. Näiteks x86/x87 arhitektuuril on instruktsioonid, mis on suutelised laadima ja hoidma mälus 64-bitilisi(ja 32-bitilisi)murdarvu-punktilisi väärtusi, siseandmete ja
==Ajalugu==
| |||