64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Arvuti arhitektuuris tähendab 64 bitilisus seda, et erinevad info üksused on maksimaalselt 64 [[bitt]]i (8 oktetti) laiad. Lisaks sellelele, 64 bitised protsessorid ja ALU arhitektuurid on need, mis baseeruvad sama laiadele registritele,
64 - bitilised protsessorid on eksisteerinud superarvutites alates 1970-ndatest(Cray-1, 1975 ; CDC 6000 seeria, 1964, oli 60 bitiline) ja RISC-baasil tööjaamades ja serverites alates 1990-ndate algusest. 2003. aastal tutvustati neid tavakasutajatele x86-64 ja PowerPC protsessori arhitektuuri näol.
==Arhitektuurist==
Protsessori registrid on tavaliselt jaotatud mitmesse rühma : täisarvud,murdarvud, SIMD, kontroll ja sageli spetsiaalsed registrid - aritmeetilised aadressid, mid võivad olla eriotstarbeliseks kasutamiseks, nagu aadressid, indeksid või baasiregistrid. Kuigi moodsates disainides on need funktsioonid teostatud
Enamus suure jõudlusega 32-bitilisi ja 64-bitilisi protsessoreid(mõned erandid on enamus ARM ja 32-bitilised MIPS protsessorid) kasutavad integreeritud murdarvu punktide riistvara, mis on sageli, kuid mitte alati, baseeruv 64-biti andmeühikutele. Näiteks x86/x87 arhitektuuril on instruktsioonid, mis on suutelised laadima ja hoidma mälus 64-bitilisi(ja 32-bitilisi)murdarvu-punktilisi väärtusi, siseandmete ja registrie vorm on 80 bitti lai.
| |||