Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt [[1223]] oli siinsetel aladel toimunud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] ehk [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistse vabadusvõitluse]] üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem, [[1224]]. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik|toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal.
Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. [[Tartu Ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu Tähetorn|Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]].
Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] tegevus.
| |||