Kõrvaklapid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kõrvaklapid''' ([[inglise keel|ingl. k.]] ''headphones'') on paar väikeseid kõlareid (harvemal juhul ka üks kõlar) mis on omavahel ühendatud nii, et neid saaks kõrvadele lähedal hoida. Samuti on kõrvaklapid varustatud juhtmega, mis võimaldab neid ühendada signaaliallikaga (näiteks helivõimendi, raadio või CD-mängijaga). Kõrvaklappe võib kutsuda ka kuulariteks (ühe kõlariga kõrvaklappe vastavalt kuulariks). Samuti on olemas kõrvaklappe, mis on mõõtudelt väiksemad (nööpkõrvaklapid) ning kõrvaklapid, mida saab paigutada kõrva kuulmekäiku (
==Ajalugu==
[[Pilt:Earpiece.jpg|thumb|90px|Vanamoodne telefoni kuular]]
Sellised vanamoodsad telefonikuularid nagu parempoolsel pildil, olid tavalised veel 20. sajandi alguses. Kõrvaklapid ongi sellesama kuulari edasiarendus, mis ennem võimendi väljatöötamist oli ainukene viis helisignaalide kuulamiseks. Esimesed tõeliselt edukad kõrvaklapid
<ref>[http://earlyradiohistory.us/1963hw11.htm The Early Radio Industry and the United States Navy]</ref><ref>[http://historytogo.utah.gov/salt_lake_tribune/history_matters/070801.html Utah History To Go. ''Ruin Followed Riches for a Utah Genius'' (Will Bagley for the Salt Lake Tribune, July 8, 2001)]</ref>
[[Pilt:Brandes Superior Matched Tone c. 1919-21.jpg|thumb|left|200px|Brandes´i raadio kõrvaklapid, umbes aastast 1920]]
Esimestes võimendustega raadiotes olid kõrvaklapid osa vaakumlambi plaadi vooluvõrgust ning seetõttu ohtliku pinga all. Tavaliselt olid kõrvaklapid otse ühendatud kõrgepinge aku positiivsele klemmile ning aku teine klemm oli kindlalt maandatud. Selline katmata elektriühenduse kasutamine tähendas seda, et kasutajad võisid saada elektrilöögi kui nad puutusid samaaegselt katmata ühendust ning kohendasid kõrvaklappe.
55. rida:
Tavatelefonide vanematel mudelitel on telefonitoru takistus erinev peakomplekti mikrofoni takistusest, seetõttu vajavad vanemad mudelid võimendit telefoni peakomplekti kasutamiseks. Võimendi pakub sarnast numbriklahvistikku, mis sarnaneb telefoni peakomplekti adapteriga, kuid lisaks sellele võimendab ta heli nii mikrofonile kui ka valjuhääldile. Enamus võimenditest lubab kasutajal helitugevust reguleerida ning samuti funktsiooni heli vaigistada ning lubavad vahetada peakomplekti ja telefonitoru. Telefoni võimendi töötab patareide või AC adapteriga
==Kasutegurid ja ohud==
Kõrvaklappe saab kasutada ilma teisi segamata ning samuti saab kuulata materjali, mida ei soovita, et teised samal ajal kuuleksid (näiteks raamatukogus õppides ja samal ajal muusikat kuulates). Samuti pakuvad nad võrreldes valjuhäälditega (kõlaritega) sama raha eest paremat helikvaliteeti, kuna neid ei ole vaja ruumi kuju järgi paika panna, et saada parim heli.
Kõrvaklapid on samuti kasutuses arvutimängude mängijate pool, kui mäng kasutab 3D audio positsioneerimise töötlusalgoritme, mis võimaldavad mängijal paremini hinnata vastase asukohta näiteks sammudest kostuva heli põhjal või tulistamisel kuulide lennu suuna järgi.
Tänapäeval kasutatakse kõrvaklappe näiteks trenni tehes (näiteks jooksmas käies või jõusaalis), kuna neid on kerge kaasas kanda ning samuti mitmetel töökohtadel, kus on probleeme valju müraga, pakkudes sealjuures vaheldust lihtsatele kõrvatroppidele kuna inimene saab töötades näiteks raadiot kuulata.
Kõige tavalisemaks probleemiks kõrvaklappide juures on see, et nende ühenduskaabel läheb katki. Enamasti murdub vasest traat juhtme sees just ühenduste kohtade pealt (konnektori või klappide juurest). Kuna nendele kohtadele mõjuvad kõige suuremad jõud, on sinna tavaliselt lisaks pandud liikumist takistavad toetused.
Viimasel ajal on päevakorda tõusnud ka kõrvaklappide kahjulik mõju kuulmisele.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/587728 Arst: kõrvaklapid rikuvad noorte kuulmist üha enam]</ref> Kasutades kõrvaklappe suurel helitugevusel võib kuulaja kannatada kuulmislanguse käed või isegi alatiseks kurdiks jääda. Sellist effekti kutsutakse varjamiseks ([[inglise keel|ingl. k.]] ''masking''), mis tähendab seda, et kõrvaklappide helitugevust keeratakse juurde mürarikastes kohtades, arvestamata seejuures, et sellise tegevuse tagajärjel ei tunne inimene enam valu liiga kõrgel helitugevusel ning lõpuks võib see kahjustada tervet kuulmist.
Teiseks suureks probleemiks on see, et kõrvaklappe kasutades ei kuule inimene ümbritsevaid helisid, mistõttu võib temaga kergemini õnnetusi juhtuda. Samuti võib inimene kõrvaklappe kasutades ise õnnetusi põhjustada (näiteks autoga sõites või rasketehnikat käsitledes).
==Viited==
| |||