Lääneanakard: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: te:జీడిపప్పు |
Resümee puudub |
||
23. rida:
'''Lääneanakard''' ehk '''india nakrapuu''' (''Anacardium occidentale'') on [[anakardilised|anakardiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[anakard]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
== Morfoloogia==
Taim on pärit [[Brasiilia]] kirdeosast, kus seda [[portugali keel]]es nimetatakse ''cajueiro'' [kažu'eiru]. Perioodil 1560–1565 viisid [[portugal]]lased selle oma [[India]]s asuvasse [[koloonia]]sse [[Goa]]sse. Sealt levis see üle [[Kagu-Aasia]] ja lõpuks [[Aafrika]]sse. Tänapäeval kasvab seda kõikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse [[viljapuu]]na [[troopika]]s.▼
Lääneanakard on väike [[igihaljas]] [[puu]], mis kasvab 10–12 meetrit kõrgeks.
=== Lehed ===
Puu [[leht|lehed]] paiknevad [[oks]]al [[spiraal]]selt, on nahkja pinnaga, kujult [[ellips|elliptilised või [[äraspidimunajas|äraspidimunajad]], 4–22 cm pikad ja 2–15 cm laiad.▼
▲Puu [[leht|lehed]] paiknevad [[oks]]al [[spiraal]]selt, on nahkja pinnaga, kujult [[
=== Õied ===
[[Õis|Õied]] moodustavad [[kobar]]a või [[pööris]]e, mis on kuni 26 cm pikk. Õied ise on väikesed, algul kahvaturohelised, pärast tõmbuvad punaseks. Õiel on 5 kitsast [[kroonleht]]e, mis on 7–15 mm pikad.
=== Viljad ===
Taime [[vili]] on [[akažuu]] (portugali keeles ''caju'' [kažuu]. Tavaliselt peetakse ja nimetatakse viljaks ovaalset kuni pirnikujulist [[ebavili|ebavilja]], mis areneb [[õiepõhi|õiepõhjast]] ning koosneb [[viljaraag]]udest. Seda nimetatakse akažuuõunaks ehk kašuõunaks. See on kollane ja/või punane ploomi- või pirnisuurune (läbimõõt 5–11 cm) moodustis. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt, sest see ei kannata transporti: selle koor on väga habras.
=== Seeme ===
Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline [[luuvili]], mis kasvab ebavilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt ning seejärel telib [[õieraag|õieraost]] ebavili. Tegeliku vilja sees on üksainus [[seeme]] (nakar ehk akažuupähkel ehk [[india pähkel]] ehk kašupähkel). See seeme ei ole botaanilises mõttes [[pähkel]], kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Mõned inimesed on nakarde vastu [[allergia|allergilised]], kuid nakrad on [[allergeen]]ina haruldasemad kui muud pähklid.▼
▲Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline [[luuvili]], mis kasvab ebavilja otsas. [[Luuvili]] kasvabki kõigepealt ning seejärel
100 grammi nakraid sisaldab 553 kcal ehk 2314 kJ [[energia]]t, 30,19 g [[süsivesik]]uid, 5,91 g [[suhkur|suhkrut]], 43,85 g [[rasv]]u, 18,22 g [[valk]]e ja 3,3 g sideaineid. [[Mineraalaine]]test sisaldab see 660 mg [[kaalium]]i, 593 mg [[fosfor]]it, 292 mg [[magneesium]]i, 37 mg [[kaltsium]]i, 6,68 mg [[raud]]a, 5,78 mg [[tsink]]i, 1,06 mg [[niatsiin]]i ehk [[B3-vitamiin]]i, 0,86 mg [[pantoteenhape]]t ehk [[B5-vitamiin]]i, 0,5 mg [[C-vitamiin]]i, 0,42 mg [[tiamiin]]i ehk [[B1-vitamiin]]i, 0,42 mg [[B6-vitamiin]]i, 0,06 mg [[riboflaviin]]i ehk [[B2-vitamiin]]i ja 25 μg [[foolhape]]t ehk [[B9-vitamiin]]i.▼
== Levik ==
▲Taim on pärit [[Brasiilia]] kirdeosast, kus seda [[portugali keel]]es nimetatakse ''cajueiro'' [kažu'eiru]. Perioodil 1560–1565 viisid [[portugal]]lased selle oma [[India]]s asuvasse [[koloonia]]sse [[Goa]]sse. Sealt levis see üle [[Kagu-Aasia]] ja lõpuks [[Aafrika]]sse. Tänapäeval kasvab seda kõikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse [[viljapuu]]na [[troopika]]s.
== Kasutamine ==
43. rida ⟶ 53. rida:
Brasiilias on akažuumahl kõikjal levinud. Kirde-Brasiilias on tavaline, et nakramüüjad müüvad ühtlasi odavalt akažuumahla.
Vilja kõvad rohelised koored sisaldavad tugeva nahka ärritava toimega [[toksiin]]i [[urušiool]]i. Enne seemne tarvitamist tuleb koored eemaldada. Selle käigus saavad töölised sageli tugevasti kõrvetada (toime sarnaneb [[roniv mürgipuu|roniva mürgipuu]] omale). Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult [[keetma|keedetud]], mitte [[röstima|röstitud]] ega [[pruunistama|pruunistatud]].
[[Aasia köök|Aasia köögis]] on nakrad laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse nakardest [[maapähklivõi]]sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse teistessegi [[pähklivõi]]desse, et õlisisaldust tõsta.
49. rida ⟶ 59. rida:
Akažuuõuna töötlemise kõrvalsaadusena saadakse viljakestavedelikku, mis koosneb peamiselt [[anakardhape]]test. Need happed on mürgised igasugustele [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsetele bakteritele]] ja sellepärast kasutatakse viljakestavedelikku [[hambapõletik]]u korral. Anakardhappeid kasutatakse [[keemiatööstus]]es [[kardanool]]i valmistamiseks ja seda omakorda mitmesuguste [[vaik]]ude, katete ja hõõrdmaterjalide tootmiseks.
Nakrad on levinud [[näksid]] ja nende rikka maitsebuketi tõttu süüakse neid sageli paljalt, kergelt [[sool]]atuna või
== Biokeemiline koostis ==
▲100 grammi nakraid sisaldab 553 kcal ehk 2314 kJ [[energia]]t, 30,19 g [[süsivesik]]uid, 5,91 g [[suhkur|suhkrut]], 43,85 g [[rasv]]u, 18,22 g [[valk]]e ja 3,3 g sideaineid. [[Mineraalaine]]test sisaldab see 660 mg [[kaalium]]i, 593 mg [[fosfor]]it, 292 mg [[magneesium]]i, 37 mg [[kaltsium]]i, 6,68 mg [[raud]]a, 5,78 mg [[tsink]]i, 1,06 mg [[niatsiin]]i ehk [[B3-vitamiin]]i, 0,86 mg [[pantoteenhape]]t ehk [[B5-vitamiin]]i, 0,5 mg [[C-vitamiin]]i, 0,42 mg [[tiamiin]]i ehk [[B1-vitamiin]]i, 0,42 mg [[B6-vitamiin]]i, 0,06 mg [[riboflaviin]]i ehk [[B2-vitamiin]]i ja 25 μg [[foolhape]]t ehk [[B9-vitamiin]]i.
{{Commons|Anacardium occidentale}}
[[Kategooria:Anakardilised]]
[[Kategooria:Puud]]
[[Kategooria:Söödavad pähklid ja seemned]]
[[ar:كاجو]]
| |||