Laserprinter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kirjavigu ja natuke viiteid |
viited,parandused |
||
1. rida:
[[Image:HPLaserjet1020.JPG|thumb|250px|HP LaserJet 1020 seeria laserprinter]]
'''Laserprinter'''([[inglise keel|inglise]] ''laser printer'') on üks enimkasutatavaid
==Ülevaade==
Laserprinteri tööpõhimõte on järgmine: laserkiir moodustab elektriliselt laetud pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist. Seejärel eemaldatakse fotojuhtivuse mõjul laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte. Trumli laetud osad korjavad seejärel endale elektrostaatikaga kuiva tindi ehk tooneri osakesed, mille trummel põletab seejärel lehele kuumuse ja otsese kontakti abil (millega on seletatav väljatulevate lehtede kõrgem temperatuur).
23. rida:
*Suuremad ja raskemad
*Hooldus on kallim
<ref>{{cite web|url=http://keitss.blogspot.com/2009/12/printer.html |title=Printer |publisher=Keit S |accessdate=2010-12-08}}</ref>
==Kserograafia==
Laserprinteri tööpõhimõttes on enamasti seitsmeosaline:
53. rida:
Kui printimine on lõpetatud, siis neutraalse laenguga pehme plastmassist tera puhastab fotoretseptori kõigest ülejäänud toonerist, mis viiakse jääktooneri mahutisse. Elektrilahenduslamp eemaldab lõpuks fotoretseptorist ülejäänud laengud.
Ootamatu sündmuse, nagu paberi kinnijäämise tõttu võib fotoretseptorile jääda vahel toonerit. Toonerit oldi valmis paberile kandma, aga protsess katkestati enne selle tegemist. Et vältida järgnevatele lehtedele plekkide tekkimist, tuleks tooner ära pühkida.<ref>{{cite web|url=http://www.chaminade.org/mis/Articles/HowLaserPrintersWork.htm |title=How does a laser printer work? |publisher=Chaminade Information Systems |accessdate=2010-12-08}}</ref>
==Ajalugu==
Laserprinter leiutati Xeroxis [[1969]]. aastal ameerika inseneri ja leiutaja Gary Starkweatheri poolt. Esimene prototüüp, mis valmis samal aastal, ehitati modifitseerides Xeroxi enda kserograafilist koopiamasinat. Riistvara valmistamiseks kulus ainult nädal või kaks, aga arvuti kasutajaliidese ja tarkvara valmistamiseks kulus umbes 3 kuud. Starkweather leidis, et kuigi laserid olid tollal kallid, siis nende hinnad peaksid langema aja möödudes ja laserprinteritel on turustamisvõimalus; idee, millele Xeroxi juhatuse liikmeid ägedalt vastu vaidlesid. Ajalugu jäi Starkweatheri poolele ja muutis Xerox'i väiksest koopiafirmast üheks maailma suurimaks.
[[Image:Gary Starkweather.jpg|thumb|250px|Gary Starkweather 2009. aastal]]
Alles [[1970]]. aastal, kui Starkweather liitus Xeroxi uue Palo Alto Uurimuskeskusega Californias, sai ta endale vabad käed oma projektiga töötamiseks. [[1971]]. aastal valmiski esimene töötav laserprinter, mille ta nimetas SLOT'iks (Scanned Laser Output Terminal).<ref>{{cite web|url=http://www.history-computer.com/ModernComputer/Basis/laser_printer.html |title=Laser Printer of Gary Starkweather |publisher=www.history-computer.com/ |accessdate=2010-12-08}}</ref>
Esimene müügiks mõeldud laserprinter oli IBM 3800, mis tuli välja [[1975]]. aastal. Kasutusalaks oli suuremahuliste dokumentide, nagu aadressikleebiste ja arvete, printimine. See peaaegu toasuurune masin oli üsnagi primitiivne versioon tänapäeval kasutuses olevatest printeritest. Vaatamata oma suurusele, on praegugi paljud 3800 kasutusel. 9700, Xeroxi esimene laserprinter, lasti välja [[1977]]. aastal. [[1981]]. aastal lasi Xerox välja ka koos Xerox Star 8010 tööjaamaga esimese laserprinteri, mis oli mõeldud kontorite jaoks. Star'i puuduseks oli üsnagi suur hind ($17, 000).
Masstootmisse läksid laserprinterid alles koos personaalarvutite populaarsuse kasvuga. Esimene selline oli [[1984]]. aasta HP Laserjet 8ppm, millele järgnesid kiiresti tooted konkureerivatelt firmadelt.
Värvilaserprinteritest oli koduarvutile esimene QMS'i ColorScript Laser 1000, mis tuli välja [[1993]]. aastal $12499 hinnasildiga.<ref>{{cite web|url=http://www.tonex.am/eng_info.php |title=
Nagu on tavaline kõikide elektrooniseadmete puhul, on ka laserprinterite hinnad kukkunud aja jooksul märgatavalt. 1984 aastal maksis USA's HP LaserJet $2995 dollarit, praegu saab odavaima printeri vähem kui 1000 krooni eest. <ref>{{cite web|url=http://www.printerworks.com/Catalogs/CX-Catalog/CX-HP_LaserJet.html |title=HEWLETT-PACKARD LASERJET PRINTERS |publisher=the Printer Works|accessdate=2010-12-08}}</ref> Sellistel printeritel tihti puuduvad enda pilditöötlusvahendid ja nad vajavad arvutit tootmaks neile rasterkujutust; sellegipoolest on need Laserjetist peaaegu igas olukorras efektiivsemad.
==Värvilaserprinterid==
Värvilaserprinterid kasutavad värvilist toonerit, kus kasutatakse nelja erinevat värvi, tsüaan (cyan), magenta, kollane (yellow) ja must. Nende värvide esitähtede järgi, kus must on võtmevärv, mistõttu nimetatakse seda key blackiks, nimetatakse seda CMYK värvimudeliks.
73. rida:
Mitmetel laserprinteritel on olemas ekraan, kus näidatakse lehtede arvu, mis on prinditud peale viimast tooneritäitmist. Teistel neid pole ja kasutaja peab ise aru saama, kui tooner vajab täitmist, ohumärkideks on probleemid paberi printerile sissesöötmisel või tekstikvaliteedi halvenemine (väljaprinditav materjal on heledama tooniga). Enamus tootjaid annavad juppidele eeldatavaid eluaegu. Eluaja all ei mõelda mitte aega, vaid prinditavate lehekülgede arvu.
Paberi vastuvõtu ja söötmisega seotud hoolduses on kõige tavalisem imeda tolmuimejaga ära kõik tolm ja kas puhastada,taastada või välja vahetada kummist rullikuid, mis on seotud paberi liikumisega. Enamus neist kulub peale pikaaegset kasutamist ja kattub paberitolmuga. Soovitav oleks tolm ära pühkida niiske puuvillavaba riidega. Teatud kemikaalid samuti taastavad rulliku haardumise.
79. rida ⟶ 80. rida:
==Võltsimisvastased märgid==
Paljud värvilaserprinterid prindivad märgistamise eesmärgil lehele imetillukesi ( umbes 0.1 mm läbimõõduga) kollaseid rastertäppe. Punktidesse on peidetud andmed printimise kuupäeva ja kellaja kohta, samuti ka printeri seerianumber. See aitab iga printeripaberi jälitada tagasi toojani, et leida seejärel müügikoht ja loodetavasti ka ostja. Paljud digitaalõiguste kaitseorganisatsioonid peavad seda jämedaks privaatsuse ja anonüümsuse rikkumiseks.<ref>{{cite web|url=http://www.eff.org/wp/investigating-machine-identification-code-technology-color-laser-printers |title=Investigating Machine Identification Code Technology in Color Laser Printers |publisher=Electronic Frontier Foundation |accessdate=2010-12-08}}</ref>
==Ohud ja ettevaatusabinõud
===Elektrilöök===
Kuigi tänapäeva printerid on täis turvablokeeringuid ja kaitseskeeme, siis ikkagi võib printeri juhtemetele, trumlile või metallist kontaktidele tekkida kõrgepinge või jääkpinge. Vältida tuleks üleliigset kontakti nende osadega, et vältida valusa elektrilöögi võimalust.
===Tooneri puhastamine
Tooneri osakested on elektrostaatiliste omadustega ja neil võib tekkida staatilise elektri laengud, kui neid hõõrutakse vastu teisi osakesi, esemeid või tolmuimeja vooliku sisemust. Seega ei tohiks toonerit imeda tavalise tolmuimega. Staatilise laengu vabastamine laetud tooneriosakeselt võib süüdata tolmu tolmuimejas. Kui õhus on piisavalt tooneri osakesi, võib tekkida ka väike plahvatus. See võib alustada tulekahju ja/või tõsiselt kahjustada tolmuimejat. Isegi seda ohtu mitte arvestades pole mõtekas kasutada tavalist tolmuimejat, sest tooneri osakesed on nii väiksed, et tolmuimeja ei suuda neid korralikult ära filtreerida. Seega lendavad osakesed lihtsalt läbi mootori või otse tuppa tagasi. Tooner võib ka hakata kuumutades sulama.
[[Image:Toner-container-black-0a.jpg|thumb|250px|Musta tooneri konteiner]]
92. rida ⟶ 93. rida:
Toonerit on lihtne eemaldada pestava riide pealt. Meeles peab pidama, et kuna tooner on vaha või plastpulber, millel on madal sulamistemperatuur, siis peab kasutama pesemiseks külma vett. Isegi leige vesi võib kaasa tuua tooneri sulamise, mis omakorda võib riiet pöördumatult rikkuda. Soovitatav on kõigepealt leotada riiet vees, ennem kui panna see pesumasinasse. Kasutada tohiks ainult nõrku puhastusvahendeid. Pärast pesu ei tohiks riiet triikida ega kuivatada päikese käes, vaid lasta sel kuivada kusagil varjus.
===Hingamisteede tervis===
Tooneritolm võib sattuda õhku mitmel moel ja üldjuhul ei oma mitte mingisugust tõsisemat terviseriski. Loomulikult nagu iga tolmuga, peab meeles pidama, et piisavas koguses tooneritolmu sissehingamist võib kaasa tuua aevastamis- ja köhimishoogusid. Samas inimesed, kelle hingamisteed on erinevate haiguste (astma, bronhiit jms) tõttu nõrgendatud, ei tohiks tegeleda toonerikassettide vahetamisega.<ref name="Ohud">{{cite web|url=http://www.docs.csg.ed.ac.uk/Safety/general/photocopiers.pdf |title=Photocopiers and Laser Printers Health Hazards |publisher=Health and Safety Department, the University of Edinburgh |accessdate=2010-12-08}}</ref>
===Osoon===
Printimisprotsessis võib printeris tekkida kõrgepingelaengute mõjul koroonalahendused, millest omakorda tekivad väiksed ioniseeritud hapniku ja lämmastiku osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide, vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele.<ref name="Ohud" />
==Viited==
{{Viited}}
| |||