Puuteplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
68. rida:
 
==MultiTouch==
'''MultiTouch''' on kiire populaarsuse kasvuga tehnoloogia, mis lubab puutepatjade ja [[puuteekraan]]ide puhul kasutada mitut puudutamist üheaegselt. Paljud peavad seda tuleviku tehnoloogiaks, mis kuvab kasutajate "interfeis"i uuele tasandile. Esimeseks massiliseks MultiTouch seadmeks sai [[Apple]] [[IPhone]], mis ilmus 2007 aastal. Aga MultiTouchi lõi kaugelt mitte Apple, tööd selles suunas toimusid juba 80.-ndate aastate keskpaigast. Aastal 1984 [[Bell Labs]] töötas välja MultiTouch ekraani, millel võis manipuleerida pilte rohkem kui ühe käe abil, aga see areng ei näinud oma tulevikku. Aastal 1999 firma [[FingerWorks]] töötas välja mitu MultiTouch seadet, selliseid nagu väline žestiline puutepadi [[IGesture Pad]] ja päris eksootiline sõrmistik [[TouchStream]]. Mõne aja möödumisel oli FingerWorks ära ostetud firma Apple poolt.<ref name="habr"/>
 
Teised lähenemised MultiTouch tehnoloogiale:
===Täieliku sisepeegeldamise levimine===
[[Pilt:Mtp.jpg|pisi|Sisepeegeldamise levimise tehnoloogiaga puutepaneel]]
See lähenemine omab suuri perspektiive suurte lahutustega MultiTouch pinnade loomiseks. Akrüülise pinna peale projekteeritakse pilt [[projektor]]ite abil, mis on asetatud kasutaja suhtes teisele poolele. Kui pinda puudutab mingi objekt, siis valgus ([[infrapunakiirgus|infrapuna]] valgus), mis on tekitatud [[valgusdiood]]idega (valgusdioodid on paigaldatud ekraani perimeetri järgi) levib puudutamiskohast ja sattub peegelduste [[andur]]ite peale, mille abil [[programm]]sete meetoditega arvutatakse välja puudutamiskoha asukohta. Painduva materjali kasutamine ekraanikateks lubab mõõta vajutamise jõudu, jälgides valgusekiirte omaduste muutumist. [[Microsoft]] Surface kasutab seda tehnoloogiat, aga infrapuna valguse allikas on asetatud projektori juures ja valgusekiirte murdmiseid tunnetatakse ära infrapuna kaameratega.<ref name="habr"/>
 
===Teised MultiTouch tehnoloogiad===
82. rida:
*Optiline ära tundmine: kaks või rohkem optilist sensoreid paigaldatakse paneeli servadele (tavaliselt nurkadele). Vastupidistest küljedest, kaamerate jälgimistsoonil on paigaldatud inrapuna abivalgus. Paneeli puudutamisel, ilmub vari abivalgusest, kaamerad pildistavad seda erinevate nurgade alt ja tekib inforamtsioon, puudutamise asukohast.
*Signaali dispersioon: puudutamise punkti arvutatakse välja anduritega, vastavalt vibratsioonidele ja deformatsioonidele pinnal. See tehnoloogia on vastupidav tolmule, mustusele ja kriipsudele. Sammuti täienduste väikese arvu tõttu, tehnoloogiat võib rakendada tavaliste klaaside peal, aga seetõttu, et jälgitakse ainult mehhaanilisi muudatusi, süsteem ei saa ära tunda liikumata objekte.
*Akustiline ära tundmine: signaali dispersiooniga sarnane tehnoloogia, aga mehhaanilised võnkumised konverteeritakse audio signaalideks ja võrreldakse neid enne salvestatud iga paneeli punktide profiilidega. Tehnoloogia head ja halvad küljed on samad nagu signaali dispersiooni tehnoloogial.<ref name="habr"/>
 
==Huvitavad faktid==