Leelispäevakivi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Leelispäevakivil ei ole kindlat [[keemiline koostis|keemilist koostist]]. Ta moodustab [[Isomorfism|isomorfse]] rea puhtast [[ortoklass]]ist (K[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>]) puhta [[Albiit|albiidini]] (Na[AlSi<sub>3</sub>O<sub>8</sub>]).
 
Päevakivide hulka kuuluvad [[mineraal]]id jagatakse kaheks: leelispäevakivideks ehk kaalium-naatriumpäevakivideks ning [[plagioklass]]ideks ehk naatrium-kaltsiumpäevakivideks. Et [[kristallstruktuur]] ei muutuks ebastabiilseks, ei saa leelispäevakivid sisaldada üle 5% [[kaltsium]]i ning vastupidi, plagioklassid ei saa sisaldada rohkelt [[kaalium]]i.
 
Leelispäevakivide hulka kuuluvad mineraalid on ortoklass, [[anortoklass]] ja [[sanidiin]]. VahestVahel loetakse leelispäevakivide hulka kuuluvaks ka albiiti, mis paikneb plagioklasside ja leelispäevakivide piiril.
 
Puhtad leelispäevakivid on värvuselt valged või läbipaistvad, kuid lisandite tõttu võivad nad olla värvunud mitmesugustes toonides, peamiselt punakalt.
 
Leelispäevakivid on väga tavalised mineraalid, mida leidub nii [[Tardkivim|tard-]], [[Moondekivim|moonde-]] kui ka [[settekivim]]ite koostises. Leelispäevakive sisaldavad kivimid on näiteks [[graniit]], [[arkoos]] ja [[gneiss]].