Redaktsioon: 26. november 2010, kell 14:54 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎Vana-Kreeka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. detsember 2010, kell 18:37 redigeeri eemalda Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 363 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: == Ajalugu == ===Vana-Kreeka=== Saare hõivasid umbes 1400 e.m.a. [[ahhailased]], seejärel umbes 1000 e.m.a. [[doorlased]]. Doorlased jagasid saare kolme linna – [[Lindos]]e [[Ialysos]]e ja [[Kameiros]]e – vahel, mis seejärel moodustasid koos[[ Halikarnassose]], [[Knidos]]e ja [[Kos]]iga dooride ''heksapolise'' (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu ([[Aasia]] ja [[Egiptus]]esse viivate ~~mereteede~~[[meretee]]de läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile [[Lindos]]. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela. Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muu seas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad [[Abu Simbe]]lis. 15. rida: Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati [[Hippodamos]]e plaani järgi ehitatud [[Pireus]]e eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva [[Aleksandria]]ga. Pärast [[Aleksander Suur]]e surma püüdis Rhodos [[hellenistid\|hellenistlike]] [[monarhiriik]]ide vahelises võimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa. [[Rhodose ~~mereõigust~~mereõigus]]t tunnustati Rooma [[keisririik\|keisririigi]] ajani. 305–304 piiras Rhodost [[Demetrios Poliorketes]], kuid ei suutnud pealinna alistada. Võidu jäädvustamiseks lasksid rhodoslased Lindose Charesel luua saare peajumala [[Helios]]e umbes 37 m kõrguse [[pronks]]kuju ja paigutasid selle sadamasuudmesse. See [[Rhodose koloss]], mida peetakse üheks [[seitse maailmaimet\|seitsmest maailmaimeks]] Rhodos, hävis 227 e.m.a. [[maavärin\|maavärisemise]] ajal. Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus ([[Farnese härg]], [[Laokoon]]i grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid [[kirjanik]]ke, [[filosoof]]e ja õpetlasi ([[Apollonias]], [[Panatitios]], [[Poseidonios]]), asutati [[retoorika]]kool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud ([[Tiberius]], [[Gracchus]], [[Pompeius]], [[Cicero]], [[Caesar]], [[Lucretius]], [[Tiherius]]).

Rhodose saar: erinevus redaktsioonide vahel