Puuteplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Suhteliselt vana tehnoloogia, mis ei ole enam populaarne. Selle järgi touchpad koosneb faktiliselt kahest osast: painduvast kihist ülalpool (nt. õhuke [[polüester]]line film) ja tahketahkest kihist allpool (reeglina [[orgaaniline klaas]]). Mõlemad kihid juhtivad voolu ja omavad elektrilist takistust, need on eraldatud omavahel õhuga või teise [[dielektrik]]uga. Paneeli puudutamisel, sõrm vajubvajutab ülemist kihikihti nii, et see kontakteeribkontakteerub allkihiga. Seejärel mõõdetakse pinget punktis, kus kontakt toimus, ja arvutaksearvutatakse välja puudutamise koordinaadid. Paneeli tasapinnad võivad olla läbipaistvad ja olla kasutades [[puuteekraan]]ides, [[pihuarvuti]]tes jne. Vajutamise kõrgema täpsuse jaoks võib kasutada [[stiilus]]t, või sellega sarnasesarnast objekti.

Sellel tehnoloogial on mitu halbu külge, selliseid nagu madal tundlikkus, mehaanilinemehhaaniline kulumine, suhteliselt suured füüsilised suurused, juhuslikke puudutamiste risk.

Füüsiliselt kujutab puutepadi kujutab endast võrku õhukese eraldatud [[dielektrik]]u kihiga metalljuhtmetest (s.t. suurt kogumit väga väikeseid [[kondensaator]]eid). Kuna inimese keha on hea elektrijuht, siis sõrme lähenemisel paneeli pinnale muutub [[elektriväli]], seega muutub ka kondensaatori mahtuvus. Võrgu iga kondensaatori mahtuvuse muutumise mõõtmisel võib täpselt eristada sõrme koordinaate paneeli pinnal. Lisaks võib mahtuvuste mõõtmisest lähtuvalt tuletada, millise survega paneeli pinnale vajutatakse.

See tehnoloogia on palju effektiivsem, kui resistiivne, seadmed on vastupidevamvastupidavamad liikuvaliikuvate osiosade puudumisegapuudumise tõttu, palju täpsemad ja tänu tootmistehnoloogiale neid võib kanta praktiliselt igaigale tasapinna pealetasapinnale. Enamik kaasaegseidkaasaaegsetest tootjaidtootjatest (Synaptics, Apple jne) kasutavad just selleseda tehnoloogiat. Juhtmed võivad olla valmistatud läbipaistvatest materjalidest, mis tähendab, et sammuti nagu resistiivse tehnoloogia puhul, seda võib kasutada puuteekraanides jne. Lisaks tehnoloogia saab ära tundmatunda mitu puudutamist üheaegselt, aga see reageerib ainult inimeste sõrmede peale või nendega sarnaste elektriomadustega objektide peale. Klassikaliste stiiluste kasutamine on võimatu, aga selle jaoksasemel turul on ka spetsiaalsed stiilused, mis imiteerivad inimeste sõrmede omadusedomadusi.

Muidugi mõjub kondensaatorite võrgu mahtuvustele mitte ainult inimese keha, vaid ka teised tegurid. Seetõttu tekib mõõdetava mahtuvuse värisev muutumine. SeeparastSeepärast kasutatakse koordinaatide leidmiseks "filtreerivaid" [[algoritm]]e, mis muudetavad mahtuvuse väriseva muutumise sujuvateks koordinaatide muutumisteks.

Värisemiste tasandamise suurendamiseks kasutatakse kolme voivõi rohkemat filtreerimata koordinaatide väärtustamist või rakendatakse kaalutud algoritme, näiteks sellist:

Kuna puutepadja töö seisneb mahtuvuse muutmises, seade ei hakka seade töötama, kui seda puutudapuudutada elektrit mittejuhtivaga asjagaesemega (näiteks pliiatsi tagumise otsaga). Elektrit juhtiva asjaeseme kasutamisel hakkab puutepadi töötama ainult piisava puutepindala korral. Niisked sõrmed peatavad puutepadja töötööd.

Puutepadjad on seadmed, mis on suhteliselt madala lahutusega, seega nende kasutamine kodus ja tööl on mugav, kuid [[graafikaprogrammid]]e ja [[3D-shooter]] mängude kasutamise puhul nende kasutamine mugav ei ole mugav.

Puutetundlikel paneelidel on ka oma positiivsedpositiivseid küljedkülge teiste osutusseadmetega võrreldes:

* kasutades ainult ühte puutepatjapuutepadja (ilma klahvideta) võib:

'''MultiTouch''' on kiire populaarsuse kasvuga tehnoloogia, mis lubab puutepatjade ja [[puuteekraan]]ide puhul kasutada mitut puudutamist üheaegselt. Paljud peavad seda tuleviku tehnoloogiaks, mis kuvab kasutajate "interfeis"i uuele tasandile. Esimeseks massiliseks MultiTouch seadmeks sai [[Apple]] [[IPhone]], mis ilmus 2007 aastal. Aga MultiTouchi lõi kaugelt mitte Apple, tööd selles suunas toimusid juba 80.-ndate aastate keskpaigast. Aastal 1984 töötas [[Bell Labs]] töötas välja MultiTouch ekraani, millel võis manipuleerida piltidegapilte rohkem kui ühe käe abil, aga see areng ei näinud oma tulevikku. Aastal 1999 firma [[FingerWorks]] töötas välja mitu MultiTouch seadet, selliseid nagu väline žestiline puutepadi [[IGesture Pad]] ja päris eksootiline sõrmistik [[TouchStream]]. Mõne aja möödumisel oli FingerWorks ära ostetud firma Apple poolt.

See lähenemine omab suureidsuuri perspektiive suurte lahutustega MultiTouch pinnade loomiseks. AkrüülistAkrüülise pinna peale projekteeritakse pilt [[projektor]]ite abil, mis on asetatud kasutaja suhtes teiselteisele poolpoolele. Kui pinnastpinda puudutab mingi objekt, siis valgus ([[infrapunakiirgus|infrapuna]] valgus), mis on tekitatud [[valgusdiood]]idega (valgusdioodid on paigaldatud ekraani perimeetri järgi) levib puudutamiskohast ja sattub peegelduste [[andur]]ite peale, millistemille abil [[programm]]sete metooditegameetoditega arvutatakse välja puudutamiskoha asukohtasukohta. Painduva materjali kasutamisegakasutamine ekraanikateks, lubab mõõta vajutamise jõudu, jälgides valgusekiirte omaduste muutumist. [[Microsoft]] Surface kasutab selleseda tehnoloogiat, aga infrapuna valguse allikas on asetatud projektori juures ja valgusekiirte murdmiseid tunnetatakse ära infrapuna kaameratega.

**Esimene meetod on baseeritud tasandi elektritakistuse muutumisel, kui muutub temperatuur. See meetod on suhteliselt ebatäpne, aeglane ja nõuab, et käed oleksid soojad.

**Teine meetod koosneb infrapuna valgusallikate ja sensorite võrku paigaldamisel perimeetri järgi. Puudutamisel, objekt varjutab endaga valgusekiirte ja sellega lubab leida enda asukohaasukohta.SelleSeda meetodit kasutatakse sõjaväe seadmetes, mis nõuavad sensorpaneeli.

*Tasapinna akustiliste lainete ära tundmine: pinna peal levitatakse [[ultraheli]] laineid ja pinnatpinda vajutamisel lained muutuvad, sellest järgnevalt, arvutatakse välja puudutamise asukoha.

*Optiline ära tundmine: kaks või rohkem optilist sensoreid paigaldatakse paneeli servadelservadele (tavaliselt nurkadelnurkadele). VastupidisteVastupidistest küljedest, kaamerate jälgimistsoonil on paigaldatud inrapuna abivalgus. Paneeli puudutamisel, ilmub vari abivalgusest, kaamerad pildistavad seda erinevate nurgade alt ja tekib inforamtsioon, puudutamise asukohast.

*Signaali dispersioon: puudutamise punkti arvutatakse välja anduritega, vastavalt vibratsioonidele ja deformatsioonidele pinnal. See tehnoloogia on vastupidav tolmule, mustusele ja kriipsudele. Sammuti täienduste väikese arvu tõttu, tehnooloiattehnoloogiat võib rakendada tavaliste klaaside peal, aga seetõttu, et jälgitataksejälgitakse ainult mehaaniliseidmehhaanilisi muudatusi, süsteem ei saa tunda ära tunda liikumata objektiobjekte.

*Akustiline ära tundmine: signaali dispersiooniga sarnane tehnoloogia, aga mehaaniliseidmehhaanilised võnkumisivõnkumised konverteeritakse audio signaalideks ja võrreldakse neid enne salvestatud iga paneeli punktide profiilidega. Tehnoloogia head ja halvad küljed on samad nagu signaali dispersiooni tehnoloogial.

Nii (''non-contact touchpad'') nimetas firma [[Alps Electric]] oma uut toodangut. See on mahtuvuslik sensoorne tehnoloogia, mille abil on võimalik määrata sõrme asukohtasukohta umbes 3 cm kaugusel pinnast. ToodangutFirma demonstreeris firma oma näituseltoodangut Alps Show 2008 näitusel, kus näidati uue tehnoloogia võimalusi. Nii näiteks käe liikumisel ühest paneeli osast teisesse võis käivitada video vaatamist, aga video edasikerimine toimus käe pööramise abil. Tehnoloogiat kirjeldab Alps Electric kui võimalust juhtida arvutit räpaste kätedega.

Tuntud sensoripaneelide tootja [[Synaptics]] pakub puutepatjadele lisaks veel žestide ära tundmise tehnoloogiat, mille rakendamisel kasutajad saavad ise programmeerida puutepadja funktsioone, näiteks graafiliste märkide kasutamist – näiteks teatud tähekujundi tegemisgategemisega saab pannakäivitada käima mingimingit valitud programmi.

Arvutitest räägimata touchpadid on tänapäeval kautuselkasutusel igasugusteigasugustes elektroonika seadmetes, kodumasinates, välistevälistes automaatides, ettevõtete tööstuslikutes liinides. Need seadmed saavad kiirelt populaarsust [[mobiiltelefon]]ide ja [[mp3]] mängijate sees. Näiteks Apple oma mp3 mängijates [[IPod]] Classic kasutab teholoogiat '''click wheel''' ,mis on sisuliselt touchpad, millele on lisatud läbi kerimise funktsioon, sõrme liigutamisel mööda ringi.