|
== Ajalugu ==
===Vana-Kreeka===
Saare hõivasid umbes 1400 e.m.a. [[ahhailased]], seejärel umbes 1000 e.m.a. [[doorlased]]. Doorlased jagasid saare kolme linna -– [[Lindos]]e [[Ialysos]]e ja [[Kameiros]]e -– vahel, mis seejärel moodustasid koos[[ Halikarnassose]], [[Knidos]]e ja [[Kos]]iga dooride ''heksapolise'' (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu ([[Aasia]] ja [[Egiptus]]esse viivate mereteede lähetusläheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile Lindos. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela.
Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muu seas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad [[Abu Simbe]]lis.
6. sajandil sai Lindoses [[türann]]iks [[Kleobulos]] (hiljem arvati ta [[seitse tarka|seitsme targa]] hulka). Pärast vabanemist lühikest aega kestnud Pärsia ülemvõimust kuulusid saare linnad [[Ateena mereliidud|Ateena Mereliitu]]; 411-407411–407 suutsid end uuesti iseseisvaks võidelda.
Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati [[Hippodamos]]e plaani järgi ehitatud [[Pireus]]e eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva [[Aleksandria]]ga. Pärast [[Aleksander Suur]]e surma püüdis Rhodos [[hellenistid|hellenistlike]] [[monarhiriik]]ide vahelises võimuvõitlusevõimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa.
Rhodose mereõigust tunnustati Rooma [[keisririik|keisririigi]] ajani. 305-304305–304 piiras Rhodost [[Demetrios Poliorketes]] , kuid ei suutnud pealinna alistada. Võidu jäädvustamiseks lasksid rodolasedrhodoslased Lindose Charesel luua saare peajumala [[Helios]]e umbes 37 m kõrguse [[pronks]]kuju ja paigutasid selle sadamasuudmesse. See [[RhodosRhodose koloss]], mida peetakse üheks [[seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimeks]] Rhodos, hävis 227 e.m.a. [[maavärin|maavärisemise]] ajal.
Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus ([[Farnese härg]], [[Laokoon]]i grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid [[kirjanik]]ke, [[filosoof]]e ja õpetlasi ([[Apollonias]], [[Panatitios]], [[Poseidonios]]), asutati [[retoorika]]kool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud ([[Tiberius]], [[Gracchus]], [[Pompeius]], [[Cicero]], [[Caesar]], [[Lucretius]], [[Tiherius]]).
Rooma poliitika toetamise eest sai Rhodos pärast võitu [[AntiochosSeleukiidide IIIriik|Seleukiidide riigi]] ülealistamisel sai Rhodos oma senisele Väike-Aasia valdusele [[Peraea]]le lisaks [[Kaaria]] ja [[Lüükia]], kuid suurem osa neist võetikaotati peale [[III Makedoonia sõda|III MaketooniaMakedoonia sõjasõda]] ajal osutatud Makedooniasõbralikkuse pärast suurem osa ära.
Rängalt tabas Rhodost vabasadama asutamine [[Delos]]el 166 e.m.a., seda näitab sadamatollidest saadud sissetulekute järsk langus (1 miljonist 150 000 [[Kreeka drahm|drahmini]]). 164. aastal eKr sai Rhodosest Rooma truu liitlane.
[[Mithridates VI]] piiras tedatulemusteta Rhodost 88 e.m.a. tulemusteta. 42 e.m.a. vallutas Rhodose [[Cassius]], paljumille kunstiteoseidjärel viidi palju kunstiteoseid Rooma, sealhulgas kuulus Laokooni grupp. Ka keisririigi ajal säilitas Rhodos näiliselt iseseisvuse ja osaliselt ka rikkuse.
Pärast mitut valitsejate vahetumist läks saar 1309. aastal [[johanniit|johanniitideMalta ordu]] ordu valdusse, kellemille valitsuse ajal sai Rhodose linn sai tänapäevalgi vaaatamisväärse keskaegse ilme. Linna antiikaegseist ehitistest on silmspaistvadsilmapaistvad [[Aphrodite]] tempel (3. sajandil e.m.a.), mitme templi varemed [[akropol]]il, [[staadion]] ja [[odeion]].
{{commonskat|Rhodes|Rhodos}}
| 