Punane kuusk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P levikukaardi vahetus |
Resümee puudub |
||
4. rida:
| seisund = LR/lc
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Picea rubens|aasta=1998|ID=42335|IUCN_aasta=2010}}</ref>
| pilt = View from the observation tower atop of Spruce Knob WV.jpg
| pildi_seletus = Punased kuused [[Lääne-Virginia]]s
16. rida:
| liik = '''Punane kuusk'''
| binaarne = ''Picea rubens''
| binaarse_autor = [[Charles Sprague Sargent|Sargent]] (1898)
| levikukaart = Picea rubens levila.png
| levikukaardi_laius = 275 px
| sünonüümid = *''Abies americana'' K. Koch <small>(1873)</small>
*''Abies rubra'' (D. Don) Poir. <small>(1805)</small>
*''Picea americana'' (Gaertn.) Suringar <small>(1928)</small>
*''Picea australis'' Small <small>(1903)</small>
*''Picea nigra'' var. rubra (Du Roi) Engelm. <small>(1879)</small>
*''Picea rubra'' (Du Roi) Link <small>(1831)</small>
*''Pinus abies'' var. ''acutissima'' Münchh. <small>(1770)</small>
*''Pinus americana'' Gaertn. <small>(1790)</small>
*''Pinus mariana'' var. ''rubra'' Du Roi <small>(1771)</small>
*''Pinus rubra'' D. Don <small>(1803)</small>
*''Pinus rubra'' var. ''violacea'' (Loudon) Endl. <small>(1847)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647762| Pealkiri = Conifer database: "''Picea rubens''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
}}
'''Punane kuusk''' (''Picea rubens'') on [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kuusk (perekond)|kuuse]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
Punase kuuse levikuala paikneb [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas, võrdlemisi väiksel territooriumil. Kasvab kas puhtpuistuna või segamini koos järgmiste puuliikidega: [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[pensilvaania kirsipuu]] (''Prunus pensylvanica''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), [[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis''), [[suhkruvaher]] (''Acer saccharum''), [[Fraseri nulg]] (Abies fraseri), [[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), [[punane vaher]] (''Acer rubrum'') jt.▼
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Picea rubens UGA.jpg|thumb|left|Okkad ja käbid]]
Puu kasvab 20–30 (
[[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on 0,4–0,7 (1,3) m. [[Koor]] on punakaspruun, vanematel puudel pikirõmeline.
52. rida ⟶ 49. rida:
[[Pung]]ad on munajad, nõrgalt vaigused, tumepruunid, punakaspruunide pikenenud pungasoomustega.
[[Käbi]]d on 3–5 (6) cm pikkused ja läbimõõduga 1,5–2,0 cm, vaigused, valminult punakaspruunid. Seemnesoomused on väga jäigad, kumerad, pehmekarvalised. [[Seemned]] on 2–3 mm pikkused, tumepruunid, helepruunide 6–9 mm pikkuste tiivakestega. 1000 seemne mass on vahemikus
==
Punase kuuse levikuala paikneb [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas, võrdlemisi väiksel territooriumil. Levila põhjaosas kasvab punane kuusk 0–1370 m kõrgusel merepinnast, [[Apalatšid]]e lõunaosas 1370–1520 m kõrgusel segus lehtpuude ja kanada tsuugaga, 1520 meetrist alates peamiselt koos palsamnuluga. Kõrgemal kui 1900 m asendab teda järk-järgult Fraseri nulg.<ref name="fed1"/>
===
[[Pilt:Mount-sterling-summit-spruces-nc2.jpg|
Punase kuuse areaali [[kliima]] on niiske ja jahe. Aasta keskmine [[sademete hulk]] on vahemikus 910...1320 mm. Lund sajab aastas keskmiselt 200–400 cm ning [[lumikate]] esineb aastas 100–140 päeval. Jaanuari keskmised minimaalsed õhutemperatuurid on vahemikus –13...–18 °C, maksimaalsed aga –1...–7° C. Puu talub talvel külmakraade kuni –30...–40° C<ref>{{netiviide | URL = http://treephys.oxfordjournals.org/cgi/reprint/5/1/25.pdf| Pealkiri = Frost hardiness of ''Picea rubens'' growing in spruce decline regions of the Appalachians.| Autor = L. J. Sheppard, R. I. Smith and M. G. R. Cannell| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Tree Physiology 5, 25-37| Aeg = 1989| Koht = Victoria, Canada| Väljaandja = Heron Publishing| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>. Külmavaba perioodi pikkus aastas on 90–150 ööpäeva. Juuli keskmised maksimaalsed õhutemperatuurid on 21...27 °C, minimaalsed 11...14° C. Parimat kasvu näitavad Apalatšides kasvavad kuusikud, kuna suhteline [[õhuniiskus]] ja sademete hulk on seal kõrgemad.<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/rubens.htm| Pealkiri = "Red Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
Punane kuusk kasvab peamiselt viljakatel happelistel
=== Kaasliigid ===
Kuigi punase kuuse seemikud eelistavad noores eas varjus kasvamist, siis edaspidi muutub valguse juurdepääs väga oluliseks. Täisvarjus kasvav puu võib 50 aasta vanuselt olla vaid 1,2–1,5 m pikkune. Soodsates tingimustes kasvav puu võib kasvada 20. aastaselt kuni 7 ja 60. aastaselt 19 meetri pikkuseks.▼
▲
== Paljunemine ja kasv ==
Linnade haljastuses ja tööstuspiirkondades on punase kuuse kasutamine raskendatud, kuna ta ei talu heitgaase. Samuti ei talu ta mulla kuivust.▼
Punane kuusk on [[ühekojaline taim]], paljuneb seemnetega, mida levitavad peamiselt tuuled. Viljakandvus algab valgusküllases kasvukohas 15–20 aasta vanuselt ja saavutab oma maksimumi umbes 15 aastat hiljem. Tihedamas ühevanuses puistus aga hakkavad puud reeglina käbisid kandma alles 40–50 aasta vanuselt. Õitseb mais, [[isasõis]]ikud on erepunased, [[emasõis]]ikud on ererohelised, asetsevad eelmise aasta võrsete tipul ja on õitsemise ajal püsti. Seemned valmivad sama aasta septembri keskelt kuni oktoobri alguseni. Käbid avanevad peatselt peale seemnete valmimist. Seemned kanduvad tuulega üldjuhul kuni 60 m kaugusele. Head seemneaastad korduvad 3–8 aasta järel. Esimesel eluaastal hukkuvad noored [[seemik]]ud peamiselt [[põud|põua]] ja külmakahjustuste tõttu. Ellujäämisprotsent on suurem õhematel ja väheviljakatel muldadel, kus kiiremakasvulistele lehtpuudele eriti kasvada ei meeldi.<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picrub/all.html| Pealkiri = "''Picea rubens''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
▲Kuigi punase kuuse seemikud eelistavad noores eas varjus kasvamist, siis edaspidi muutub valguse juurdepääs väga oluliseks. Teiste puude varjus kasvav puu võib ka peale 145 aasta möödumist soodsates valgustingimustes oluliselt kiiremalt kasvama hakata. Täisvarjus kasvav puu võib 50 aasta vanuselt olla vaid 1,2–1,5 m pikkune. Soodsates tingimustes kasvav puu võib kasvada 20. aastaselt kuni 7 ja 60. aastaselt 19 meetri pikkuseks.<ref name="fed1"/>
== Kasutamine ==
Punase kuuse puit on helepruuni või kreemika tooniga, kergelt töödeldav ja keskmise [[survetugevus]]ega. Eriti hinnatud on punase kuuse puit [[muusikainstrument]]ide puitosade valmistamisel. Kasutatakse veel ehitusmaterjalina, [[vineeritööstus]]es, [[paberitööstus]]es [[tselluloos]]i saamiseks, jõulupuuna jm.
▲Linnade haljastuses ja tööstuspiirkondades on punase kuuse kasutamine raskendatud, kuna ta ei talu heitgaase. Samuti ei talu ta mulla kuivust.
== Kasvatamine Eestis ==
Punane kuusk toodi [[Euroopa]]sse juba [[1750]]. aastal. Eestisse jõudis 19. sajandil, kuid on meil vähe levinud. Tema esinemist on registreeritud [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Vana-Antsla]]s, [[Oru]]l, [[Porkuni]]s, [[Olustvere]]s ning [[Saaremaa]]l [[Kuusenõmme]]l ja J. Alase dendraariumis. Eestis kipub ta olema külmahell, samuti kannatab kuivadel kasvupinnastel, kuna koduses areaalis on sademete hulk pea kaks korda suurem. Külmakindlaid seemikuid peaks saama areaali põhjaosast kogutud seemnete abil. [[Soome]]s kasvatatakse üksikute gruppidena Mustilas ja Punkaharjus, ning seal on puud külmakindlad ja kannavad ka käbisid.
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
* V. Hainla ja U. Valk ''Eestis kasvavad kuused'', [[Tartu]] [[1961]].
* [[Endel Laas]]. ''Dendroloogia'', [[Tallinn]] [[1987]].
== Välislingid ==
| |||