Arutelu:Moraal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
72. rida:
----
See artikkel karjub appi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. detsember 2009, kell 21:13 (UTC)
 
----
 
Moraaliks (ladina k mores 'kombed') ehk kõlbluseks nimetatakse nii üksikisiku kui sotsiaalse grupi käitumist reguleerivate väärtuste, põhimõtete ja normide süsteemi ning selle toimimist. Moraaliküsimuste teoreetilise käsitlusega tegeleb eetika. Vahel kasutatakse mõisteid moraal ja eetika sünonüümsetena.
 
Moraali kategooriad on näiteks headus ja kurjus, õiglus ja ebaõiglus, au, väärikus, häbi, süü, vabadus, kohus, vastutus jt. Moraalinorme järgima ehk moraalselt käituma võib inimest mõjutada nii soov vältida teiste inimeste hukkamõistu kui sisemine südametunnistus. Kõlblusnormid on üldiselt aluseks õigusnormidele.
 
Moraalinormid ehk arusaam sellest, missugune käitumine on hea ja missugune halb, on eri ajastutel, eri kultuurides ja eri ühiskonnagruppides olnud erinevad. On vaieldud, kas moraal on absoluutne ja inimesest sõltumatu, või on tegu ajalooliselt kujunenud n-ö ühiskondliku kokkuleppega. On püütud sõnastada universaalseid ja üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Kõlbluse kuldreegliks on peetud näiteks juhist "ära tee teistele seda, mida sa ei taha endale". Immanuel Kant sõnastas nn kategoorilise imperatiivi: "Toimi ainult sellisel viisil, mille kohta saad soovida, et see oleks universaalne seadus."
 
Kui inimene või grupp järgib sõnades ühtesid, aga tegudes teisi moraalinorme, nimetatakse seda topeltmoraaliks.
 
Moraaliks nimetatakse ka mingis loos peituvat õpetlikku tuuma.
Naase leheküljele "Moraal".