Friedrich von Hohenzollern: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pilt
PResümee puudub
3. rida:
'''Friedrich von Hohenzollern''' (ka '''Friedrich von Brandenburg-Ansbach'''; [[17. jaanuar]] [[1497]] [[Ansbach]] – [[20. august]] [[1536]] [[Genova]]) oli [[Hohenzollern]]ide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.
 
Friedrichi isa oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv [[Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)|Friedrich II]], ema aga [[Sophie Poolast]], [[Poola kuningas]] [[Kazimierz IV]] tütar. Tal oli üheksa venda ja seitse õde, ise kuulus ta pere nooremate laste hulka. Seetõttu valiti Friedrichile vaimuliku karjäär ning [[1514]]. aastal asus ta koos endast aasta noorema venna [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelmiga]] õppima [[Ingolstadti ülikooliülikool]]i. Ta kuulus koos vennaga mõnda aega ka ülikooli rektoraati.
 
Kui Friedrichi kolmest vennast: Ansbachi markkrahvist [[Georg (Brandenburg-Ansbach)|Georg]]ist, Preisimaa hertsogist [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtist]] ja hilisemast [[Riia peapiiskop]]ist Wilhelmist said [[1520. aastad|1520. aastatel]] alanud [[reformatsioon]]i ajal veendunud protestandid, siis Friedrich jäi truuks vanale usule. Selle osas mõjutas teda ilmselt tugevalt tema õpetaja IngolstastistIngolstadtist, [[Johannes Eck]], kes oli üks veendunmaid luterluse vastaseid teolooge ning kellega Friedrich jäi kirjavahetusse ka pärast ülikooli lõpetamist.
 
Friedrichi esimeseks vaimulikuks ametikohaks oli Salzburgi toomhärra oma, kelleks ta oli kuni [[1530]]. aastani. Hiljem sai temast ka [[Würzburg]]i toomkapiitli liige ([[toomhärra]]), lõpuks [[toompraost]] ning [[1529]]. aastal kerkis tema nimi üles ka võimaliku [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i kandidaadina. Kuid et koadjuutoriplaani taga oli protestandist vend Albrecht, siis sai koadjuutoriks tema teine vend Wilhelm ning Friedrich suri 7 aastat hiljem Würzburgi toompraostina. Tema epitaaf on siiani Würzburgi toomkirikus.