Liikursuurtükk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: bg, ca, cs, cv, de, es, fi, fr, he, hr, id, ja, ko, lt, nl, pl, ro, sk, sl, sv, tr, zh, zh-yue |
|||
1. rida:
[[Pilt:155mm SpGH Zuzana.jpg|thumb|Ratasveermikul liikursuurtükk Zuzana]]
[[Pilt:PzH2000.Ger.jpg|thumb|Roomikveermikul liikursuurtükk PzH 2000]]
'''Liikursuurtükk''' on kandemasinale või selle
▲'''Liikursuurtükk''' on kandemasinale või selle veerimiku baasil ehitatud mobiilne [[suurtükk]].
Tänapäeva liikursuurtükid on peamiselt [[suurtükivägi|suurtükiväerelvad]], harvem [[õhutõrje]]relvad. Liikurõhutõrjerelvi nimetatakse tänapäeval tavaliselt liikurõhutõrjekompleksideks. Liikursuurtükid võivad olla ka [[tankitõrje]]otstarbelised.
Veermiku tüübi järgi eristatakse [[ratasveermik|ratas]]- või
== Liikursuurtükid kaudtulerelvadena ==
▲Kaudtuleotstrabelised liikursuurtükid on üldjuhul soomustatud ja roomikveerimikul ning kuuluvad tavaliselt [[soomusvägi|soomusvägede]] koosseisu. Need on projekteeritud kas [[tank]]i, [[jalaväe lahingumasin]]a või (roomikutega) [[soomustransportöör]]i veermikule. Liikursuurtükke valmistatakse ka taktikaliste veoautode baasil. Enamus tänapäeva liikursuurtükke on varustatud navigatsiooni, suunamis ja positsioneerimissüsteemidega. Laadimine on vähemalt osaliselt automatiseeritud ja see suurendab laskekiirust.
Liikursuurtüki eeliseks on tavaliselt kiire [[tulepositsioon]]ilt lahkumise kiirus, hea maastikuläbimisvõime ja positsioonil laskevalmiduse saavutamise kiirus. Ebaeelisteks suur hooldusmaht ja kütusekulu, aeglane kiirus, suur mass ja süsteemi haavatavus.
== Liikursuurtükiväerelvade areng ==
Õhutõrjeotstarbelisi liikursuurtükke valmistati juba Esimese maailmasõja ajal [[veoauto]]de baasil.
28. rida ⟶ 21. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-154-1986-04, Russland, Sturmgeschütz III.jpg|thumb|Esimesi liikursuurtükke, jalaväe toetuseks mõeldud StuG III, 2. maailmasõjas]]
[[Kategooria:
[[id:Artileri gerak sendiri]]
|