Püha Anna orden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
Esialgu puudusid ordul klassid ning ordu kavaleride arv oli piiratud 15 rüütliga, kes valiti isikute hulgast, kes olid vähemalt koloneli auastmes.
 
Ehkki kuni 1797 aastani olid ordu suurmeitriteks T.K.K. [[PeterPeeter III]] ja edasi tema poeg, hertsog [[Paul I|Paul]] peeti ordut Venemaal siiski välismaiseks. 5. aprillil 1797, pärast troonile asumist lisas Vene keiser Paul I ordu Venemaa autasude süsteemi. Siin paiknes ordu esialgu tähtsuselt viimasele kohale. Hiljem asetus tema järele veel Püha Stanislavi Keiserlik ja Tsaarlik ordu.
Ordu aupäevaks määrati 3 veebruar. 1797 aasta korralduse kohaselt kinnitati ordule tseremooniate pidamiseks Pühade Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik Sankt Peterburgi Liteinõi linnaosas. Kavaleride tseremoniaalne rõivastus koosnes peamiselt punasest, taftiga vooderdatud sametkeebist ning sulgede ja pealeõmmeldud ristiga punasest velvetist peakattest.