Vanakreeka kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori – müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused.
Kreeka folkloori žanritest on meile paremini tuntud mitmesugused laululiigid. Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui rituaalseid laule esitati kooris.
27. rida:
Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele.
Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (paiaan Apolloni kultuses, ditüramb Dionysose kultuses), või koori koosseisu järgi (parteenion – tütarlastekoori laul).
Peale laulude olid levinud ka genealoogiad – värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe.
| |||