Ekshibitsionism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Muutsin liigendust normaalse ja häirelise ekhib. osas, kas on parem? |
||
5. rida:
Ekshibitsionismi kui inimesele omase loomuliku vajaduse rahuldamisele on suunatud paljud elukutsed ja tegevusalad ([[sport]], [[poliitika]], [[meedia]], [[muusika]], [[filmikunst]] jpt).
'''Seksuaalne ekshibitsionism'''
Psüühikahäirena defineeritakse ekshibitsionism kui püsiv või korduv kalduvus näidata — ilma kavatsuseta ahvatleda või saavutada lähemat kontakti — oma suguelundeid avalikus kohas või võõrastele inimestele, enamasti vastassugupoolele. Ekshibitsionismi psüühikahäirena diagnoositakse enamasti meestel, naistel seda peaaegu üldse ei esine. Võib arvata, et selle põhjuseks on naiste seksuaalsuse allasurumine enamikus ühiskondadest, mistõttu naiste seksuaalsfääri häired väljenduvad pigem muudes sfäärides (nt [[ärevushäired|ärevusäirete]], [[depressioon]]i või psühhosomaatiliste haigustena).
[[freudism|Freudistliku]] [[psühhoanalüüs]]i raames väidetakse, et kalduvus ekshibitsionismiks tekib siis, kui poisslaps enam rinnapiimast ei toitu ja kui ta oma ema kehast võõrutatakse, nt pannakse omaenda voodisse eraldi magama, ei lubata enam igal ajal kaissu pugeda. Laps arvab sellega seoses, et ta on kõrvale tõrjutud ning leiab põhjuse oma ema omadest erinevates genitaalides. Neid hakkab ta näitama protestiks, et ema — ja laiemas plaanis: naissugu üldse — neid ja teda taas aktsepteeriks.
| |||