Räim: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[asurkond]]a: [[Liivi laht|Liivi lahe]] räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja [[Soome laht|Soome lahe]] räim <ref>P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad". Tõlkinud [[Tiit Raid]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2006, lk. 82</ref>. Kuna mõni asurkond [[kudemine|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka [[kevadräim]]e ja [[sügisräim]]e, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.

 

Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub [[plankton]]ist, aga hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 99</ref>