'''1919. aasta maareform''' oli [[Eesti VabariigiVabariik|Eesti ValitsusVabariigi]]e [[1919]]. aastal [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal läbi viidud [[maareform]], mille käigus toimus [[suurmaaomandus]]te riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ningja ümberjaotamineuute erinevateletalukohtade elanikegruppideleloomine.
[[10. oktoober|10. oktoobri]] [[1919]]. aasta seadusega sundvõõrandati 1065 [[mõis]]at ehk 96,6% suurmaaomandist (eestlastele
7. rida:
Sundvõõrandatud maa-aladest loodi 56 000 uut väikest talundit.
Alles hiljem, [[1926]]. aastal said eksproprieeritud (enamjaolt [[baltisakslased|baltisaksa]] päritoluaadlikest suurmaaomanikud) väikese hüvitise<ref>[[Tiit Rosenberg]] [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel369_356.html "Mõisnikust talunikuks. Saksa põllumehed Eestis"]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2004, nr 6</ref>. Samasugused ümberkorraldused toimusid pärast Esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eesti oma oli kõige radikaalsem.
