Lääts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
Väljakaevamistel viikingite sadamalinnas [[Fröjel]]is ([[Gotland]]il [[Rootsi]]s) 1999. aastal tulid välja kvartsist [[Visby läätsed]], mis on pärit 11. – 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld.
 
Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud. Arvatakse, et [[NicholasNicolaus CusaCusanus]]st oli esimene, kes avastas [[1451]]. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust.
 
'''Abbe siinuse tingimus''' on [[Ernst Abbe]] järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka optilisest teljest eemal olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse [[Carl Zeiss (ettevõte)|Carl Zeissi kompaniile]] – juhtivale optikaseadmete tootjale.