Tartu Tervishoiu Kõrgkool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
 
==Ajalugu==
1811 a. asutas prof. Chr.[[Christian Fr.Friedrich Deutsch]] [[Tartu Ülikool]]i sünnitusabikliiniku juurde [[ämmaemand]]ate kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et õppused kestsid 7 kuud ning selle kooli esimese lennu lõpetas 1812. a. märtsis "privilegeeritud ämmaemanda" tunnistuse ja vaba praktika õigusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei nõutud. Õpilaste arv kooli algusaastatel oli väike ja kõikuv. Esines üksikuid aastaid, kus lõpetajaid polnud üldse või oli ainult üks. Aastatel 1812-19271812–1927 lõpetas kooli 21 ämmaemandat. [[Pilt:Nooruse_tn.jpg|thumb|200px|Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nooruse 9 hoone]]
 
===1881-1882===
Aastail 1881-1882 kooli tegevus ajutiselt lakkas õppebaasi kitsikuse tõttu. Kooli avas taas prof. [[Max Heinrich Runge|M. [[Runge]] 1883 a., kes laiendas sünnitusabi polikliinikut. See rahuldas nii ämmaemandate kooli kui arstiteaduskonna üliõpilaste vajadusi. Õpetus kestis 5 kuud ja toimus [[saksa keel]]es.
 
===20. sajand===
XX sajandi keskel kerkis teravalt üles küsimus ämmaemandate ettevalmistamisest maaelanikkonna jaoks. 1898 a. asutati prof. [[Aleksandr Muratov|A. Muratovi]] ettepanekul Tartu Ülikooli juures erikool maa ämmaemandate ettevalmistamiseks, milline peatselt liitus prof. Chr. Fr. Deutschi poolt asutatud ämmaemandate kooliga. Õppus koolis muudeti venekeelseks ja kool hakkas vastavalt eriprogrammidele välja laskma 1. ja 2. järgu ämmaemandaid. Ämmaemanda kutset võis taotleda ka eksternina. Selleks nõuti 1. järgu taotlejatelt sünnitusabitunnistuse tõendit vähemalt 20 sünnitunnistuse, 2. järgu taotlejatelt arsti või 1. järgu ämmaemanda tõendit vähemalt 5 (alates 1920 a. vähemalt 10) sünnitunnistuse iseseisva vastuvõtmise kohta.
 
Kooli vastuvõtt oli piiratud 30 õpilasega, kusjuures juudiusulisi võeti vastu ainult vabade kohtade olemasolul. Vanusemäärad on perioodiliselt kõikunud 18-50 aastani. Õpilased pidid elama kliiniku ruumides, ainult erandjuhtudel kliiniku direktori loal võis elada väljaspool kooli. Õpetamise ja ülalpidamise maks oli 250 rubla, mis tuli maksta juba kooli astumisel. Sellisena eksisteeris kool 1918. aastani. 18191919 a. jätkas ämmaemandate kool tööd prof. [[Rudolf Bernakoff|R. Bernakoffi]] organiseerimisel kuni 1930 a. ühines 1925 a. asutatud [[Eesti Õdede Ühing]]u kooliga Tartus.
 
Eesti Vabariigi aastatel 1920-1940 oli õigus õena töötada isikuil, kes olid lõpetanud õdedekooli, omasid õe kutsetunnistust, Eesti Vabariigi kodakondsust ning valdasid riigikeelt. '''Tartu Õdedekool'''i diplom andis kooli lõpetanule õiguse töötada arsti juhatusel haiglates ja eriotstarbega raviasutustes, samuti erapraktikas; olla juhatajaks emade- ja väikelastekodudes ning lastesõimedes; töötada sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekande alal. Kooli lõpetajad said ravihoolekande õe või ämmaemanda diplomi. 1944 aasta 15. detsembrist jätkas Tartu Õdedekool tööd '''Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli''' nime all. Hiljem muudeti nimi '''Tartu Meditsiinikool'''iks.