Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoimetasin
PResümee puudub
6. rida:
Prooviaastal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändras]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeestel]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Toril]]. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv [[21. veebruaril]] (vkj 8. veebruaril) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.
 
[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es, mis tollal oli [[Vändra Martini kogudus|Vändra koguduse]] abikogudus. 19. sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse ([[Liivimaa kubermang]]u), kuid Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]us) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlasteseestlastest Põhja-Eestisse pastoriteks saanud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas kahele sakslasest pastorikandidaadile ühehäälselt Joosep Liivi. Põhjus võib olla selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud [[Novorossiisk]]isse.
 
I maailmasõja ajal 1914 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]).