Redaktsioon: 3. september 2010, kell 21:02 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. september 2010, kell 21:35 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
35. rida: [[Võra]] on tihe ja koonusja kujuga, valgusküllases kasvukohas ulatub maani. [[Okas\|Okkad]] on tömbid, läikivalt tumerohelised, jäigad, tipp sisselõikega, 1,5–2,5 (3,0) cm pikkused., ~~Püsivad~~püsivad ~~okstel~~võrsetel kuni 10 aastat. [[Pung]]ad on tömpjad, punajad ja vaigused. [[Võrse]]d on beežikad, roostevärvi karvadega. 48. rida: Kasvab [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Habarovski krai]] lõunaosas, [[Amuuri oblast]]is, [[Korea poolsaar]]e põhja- ja keskosas, [[Mandžuuria]]s, [[Hiina]] provintsides [[Shaanxi]] ja [[Hebei]] (Wutai Shan mägi). Kasvab mägedes, põhiliselt [[Sihhote-Alin]]is, [[Changbai Shan]]is ja [[Stanovoi mäestik]]us, 300–2000 m üle merepinna. Levila ülemine piir asub [[Zeja jõgi\|Zeja jõe]] madalikel (54° 30' [[põhjalaius\|N]]) ja lõunapiir Koreas (35° N). Levilas valitseb niiske [[mussoonkliima]], [[sademete hulk]] on aastas keskmiselt 600–1200 mm, aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 0–6...6+4° C. Kasvupinnaseks on tavaliselt hästi vett läbilaskvad parasniisked [[pruunmullad]]. [[Lähtekivim (mullateadus)\|Lähtekivimitest]] on esindatud [[andesiit]], [[basalt]], [[liivakivi]] ja [[konglomeraat (geoloogia)\|konglomeraat]]. Kasvab harva kuivadel ja veega küllastunud muldadel. Metsades, kus kasvab amuuri nulg, esineb järgmisi puu- ja põõsaliike: [[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), [[amuuri pihlakas]] (''Sorbus amurensis''), [[amuuri pärn]] (''Tilia amurensis''), [[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[kastepaju]] (''Salix rorida''), [[kivikask]] (''Betula ermanii''), [[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), [[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), [[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), [[lamedalehine kask]] (''Betula platyphylla''), [[Maximowiczi pappel]] (''Populus maximowiczii''), [[sabiina kadakas]] (''Juniperus sabina''), [[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), [[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), [[tšoseenia]] (''Chosenia arbutifolia'') jt. Tihedamates Kaug-Ida nulu- ja kuusemetsades on sobiva toidu vähesuse tõttu loomaliikide arvukus mitte kuigi suur. Esindatud on väikenärilised, [[valgejänes]]ed, väikekiskjatest [[soobel]] (''Martes zibellina'') ja [[kolonokk]] (''Mustela sibirica''), levinud on ka [[ilves]] (''Lynx lynx''), [[muskushirv]] (''Moschus moschiferus'') ja [[siberi metskits]] (''Capreolus pygargus''), ertiti rohkelt esineb [[pruunkaru]] (''Ursus arctos''). 63. rida: == Kasvatamine Eestis == ~~Talub külma –29 kuni –34 °C~~1908. ~~Varajase~~aastal ~~puhkemise~~Euroopasse ~~tõttu~~toodud ~~kannatab~~amuuri ~~kevadiste~~nulg ~~hiliskülmade käes.~~on Eestis on vähelevinud, suuremad puud kasvavad [[Tallinna Botaanikaaed\|Tallinna Botaanikaaias]] ja selle [[Audaku]] katsepunktis [[Saaremaa]]l, [[Luua]]l, [[Järvselja]]l jm. Talvel on meil täiesti külmakindel, taludes külmakraade kuni –40...–45° C<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>. Varajase puhkemise tõttu kannatab aeg-ajalt kevadiste hiliskülmade käes. Talub hästi varju, kuid haljastuses on soovitav leida valgusküllane või poolvarjuline kasvukoht, kuna varjus kuivavad alumised oksad. Vajab mõõdukat õhuniiskust. Paremini kasvab hea drenaažiga parasniisketel viljakatel [[saviliivmuld\|savi-]] ja [[liivsavimuld]]adel. Veega küllastunud pinnasel kasvab halvasti, rabapinnast ei talu üldse. Puudusteks on meil kasvavate puude lühiealisus ja vastuvõtlikkus [[juurepess]]ule<ref name="duurimused"> "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008. </ref>. == Viited ==

Amuuri nulg: erinevus redaktsioonide vahel