'''Hulagu''' (u. 1217 – [[8. veebruar]] [[1265]]) oli [[Tšingis-khaan]]i lapselaps, [[Hulagiidid]]e dünastia rajaja.
[[1251]] sai [[Mongoli impeerium]]i uueks suurkhaaniks [[Möngke-khaan]] (Munke), kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi - piiride kindlustamist ning mongolite sõjakuse väljaelamist. Ühena TšingisiTšingise järglastest osales Möngke koos Batu-khaaniga [[Euroopa]]-sõjakäigul [[1235]]-[[1242]], (juhtisjuhtides ühteüht osa sellel retkel, Batu oli temasellest pooldaja)retkest. Ta andis oma vennale Hulagule voli vallutada alad [[Pärsia]]s (tänapäeva [[Iraan]]is), [[Iraak|Iraagis]] ja [[Türgi]]s.
Hulagu jõudis [[1256]]. aastal Pärsiasse. Enamik alasid alistus mongolitele ilma võitluseta. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi [[assassiinid]], keda [[moslemid]] ometigiolid pidasidpidanud võitmatuteks - nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. [[1258]]. aastal vallutati ka [[Bagdad]], kaliif tapeti.
Ainsad,Ainsana keshakkasid Hulagule tõsisttugevalt vastupanu osutasid, olidvastu [[mamelukid]] - enamjaolt stepirahvaste seast pärit orjadest sõjamehed, kes olid [[Egiptus]]es võimule tulnud [[1250]]. aastal. [[Ain Jaluti lahing]]us ([[Baalbek]]i all [[Palestiina]]s) lõid nad [[1260]]. aastal mongolite väge. Selle lahingu tähtsust on tihti üle hinnatud. - tegelikultTegelikult võitles seal umbes 20 000 moslemit (keda aitasid ristisõdijad, sh templirüütlid, arvatavasti ka nende kutsel) umbes 10 000mehelise mongolite väe vastu.
Pärast Ain Jaluti ei olnud mongolitel kodusõja tõttu võimalust mamelukkide alasid Palestiinas ja Egiptuses vallutada, kuigi mongolitelneil oliolnuks jõudu seda teha (- samal aastal suri Möngke) ning algas kodusõda. Seni polnud mongolid ühtegi kaotust jätnud tasumata jätnud (varasemad lüüasaamised [[merkitid|merkititemerkititelt]], [[mandžud]]eelt-[[tšurtšenid]]eelt, [[Volga bulgarid|Volga bulgaritebulgaritelt]] jt käest saadud eelnevad kaotused tasuti nende rahvaste täieliku alistamisega).
