Fenomenoloogiline filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kamma (arutelu | kaastöö)
dekonstruktsionism on liiga kitsas määratlus, kuigi võib-olla tuntuim
PResümee puudub
1. rida:
'''Fenomenoloogiline filosoofia''' on filosoofia suund, mis on saanud alguse [[Edmund Husserl]]i [[teadvus]]e filosoofiast, mis vastandus toonastele [[psühhologism|psühhologistlikele]] käsitlustele ning püüdis käsitleda teadvust [[intensionaalsus|intensionaalsena]].
 
Tuntumad fenomenoloogilise filosoofia edasiarendajad on [[Martin Heidegger]], [[Max Scheler]] ja [[Eugen Fink]], prantsuse filosoof [[Maurice Merleau-Ponty]] on saksa fenomenoloogiast eemal seisvana viinud fenomenoloogia ideed ellu oma [[taju fenomenoloogia]]s. Fenomenoloogiast mõjutatud on ka [[eksistentsialism|eksistentsialistlik filosoofia]] ([[Jean-Paul Sartre]], [[Karl Jaspers]]) ja üldse suurem jagu XX sajandi prantuseprantsuse filosoofiast ([[Jacques Derrida]], [[Michel Foucault]], [[Emmanuel Levinas]] jpt, aga näiteks mitte [[Gilles Deleuze]]).
 
Fenomenoloogilise filosoofia kandjaks pole mitte koolkondlik ühtsus ega mingite fenomenoloogiliste aksioomide kogum, vaid pigem sarnane lähtepunkt, mida nimetatakse [[fenomenoloogiline meetod|fenomenoloogiliseks meetodiks]]. Tegemist on filosoofilise uurimise meetodiga, mis on saanud alguse Husserli kutsest pöörduda filosoofiate asemel "[[asjade endi juurde]]". Husserl vastandub oma filosoofias [[naturalistlik psühholoogia|naturalistliku psühholoogia]] uurimismeetodile, mis välistab [[teadvus]]e [[intensionaalsus|intensionaalsete]] [[fenomen]]ide antuse või kirjeldab neid mitte neist endist lähtuvalt, vaid taandab need millelegi nende suhtes välisele.