Kirjanik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus artikkel
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
'''Kirjanik''' on inimene, kes kirjutab [[ilukirjandus]]t ehk belletristikat. Ehkki teistes keeltes võidakse sarnaseid sõnu kasutada ka inimeste kohta, kes kirjutavad tarbekirjandust[[tarbekirjandus]]t, publitsistikat[[publitsistika]]t või muid tekste (nt inglise ''writer''), ei kutsuta neid eesti keeles kirjanikeks. Neid hõlmab lähedase tähendusega termin ''"[[literaat'']]", samuti vanapärane ''"[[kirjamees'']]".
 
==Kirjaniku mõiste==
 
Kirjanik ei pea kirjutama tingimata [[proosa]]t. Kuigi tavapäraselt nimetatakse eesti keeles [[luule]] kirjutajaid [[luuletaja]]teks ning [[draama]] kirjutajaid näitekirjanikeks või [[dramaturg]]ideks, kuuluvad nemadki kirjanike hulka. Kirjanikku, kes kirjutab üksnes proosat, nimetatakse prosaistiks[[prosaist]]iks.
 
Kuigi ilukirjandus on teatud mõttes [[kunstkunstiliik]]iliik, nii nagu ka [[filmikunst]], [[teater]], [[muusika]] või [[arhitektuur]], ei nimetata kirjanikke eesti keeles enamasti [[kunstnik]]eks.
 
Ehkki sõna ''"kirjanik''" esineb ka liitsõnades nagu ''"ajakirjanik''" ja ''reklaamikirjanik'', ei peeta [[ajakirjanik]]ke ega "[[reklaamikirjanik]]ke sellegipoolest" kirjanikeks.
 
==Kirjanik kui elukutse==
 
Traditsiooniliselt eristatakse kutselisi ja amatöör- või harrastuskirjanikke. Samas on piirPiir nende vahel on hägus. KutselisteKutselise kirjanikekirjaniku tunnustenaligikaudsed võibtunnused pakkudaon väljakuulumine kuulumisekirjanike erialaühendussekutseühendusse võija elatumiseelatumine tööst kirjanikuna, ent mitmedon tunnustatud kirjanikudkirjanikke, kes ei kuulu kirjandusorganisatsioonidesse, ka on Eestis raamatuturu väiksuse tõttu vähe neid, kes üksipäini ilukirjandusega elatist suudaks teenida.
 
Eesti suurim ja tuntuim kirjanike kutseühendus on [[Eesti Kirjanike Liit]], millesse kuuluvad ka [[kirjanduskriitik]]ud ja [[tõlkija]]d. On ka teisi organisatsioone, mis püüavad pakkuda sellele alternatiivi, näiteks [[Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu]]. Mõnes riigis toimivad kutseorganisatsioonid [[ametiühing]]utena ning vahendavad oma liikmetele riiklikku [[tervisekindlustus]]t; Eesti Kirjanike Liit seda ei tee. Kirjanikke koondas ka [[1871]]–[[1893]] Tartus tegutsenud [[Eesti Kirjameeste Selts]].
 
Rahvusvahelised kirjanike organisatsioonid, näiteks [[PEN-klubi]], ei piirdu tihti kirjanikega eesti mõistes, vaid hõlmavad ka tarbekirjanduse ja publitsistika autoreid. Samuti leidub [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaate, kelle teoste hulka ei kuulu ilukirjandus - nii pälvis [[Winston Churchill]] [[1953]]. aastal Nobeli auhinna "oma meisterlike ajalooliste ja biograafiliste kirjelduste ning suurepärase kõnekunsti eest inimlike väärtuste kaitsel".
 
==Vaata ka==